Wikidata Q356158

 

August Weizenberg ♂

Kunstnik Skulptuur

Osalemine näitustel kunstnikuna (9)

Postuumsed isikunäitused (2)

6. aprill 1957 – 30. juuli 1957. August Weizenbergi 120-nda sünniaastapäeva valiknäitus. Eesti Kunstimuuseum

25. november 1971 – 15. märts 1972. August Weizenbergi teoste näitus. Eesti Kunstimuuseum

Grupinäitused (4)

11. juuni 1906 – 1. juuli 1906. Haapsalu kunsti- ja käsitöönäitus. Haapsalu Ühisgümnaasium

12. august 1906 – 30. august 1906. Esimene eesti kunsti näitus. Eesti Üliõpilaste Selts

4. september 1910 – 20. september 1910. Eesti Kunstiseltsi näitus. Tallinna pritsimaja

9. juuli 1919 – 10. august 1919. I Eesti kunsti ülevaatenäitus. Tallinna Linna Tütarlaste Kommertsgümnaasium

Postuumsed grupinäitused (3)

12. veebruar 1942 – 15. märts 1942. Kolm inimpõlve eesti kunsti. Eesti Kunstimuuseum, Tallinna Kunstihoone

28. detsember 1978 – 30. jaanuar 1979. Akt Eesti skulptuuris. Tallinna Kunstihoone

14. oktoober 2022 – 19. märts 2023. Kunst või teadus. Kumu Kunstimuuseum

Bibliograafia

Isiku kajastamine artiklites (43)

Isiku kohta (2)

• [R. P.]. Eesti kultuurilugu sirvides. Postimees, 10. aprill 1943, lk 6.
  Kui Tartu Toomemäele taheti püstitada Weizenbergi Vanemuise pronksist kuju.
• [Teadmata]. Lehekülgi kujur A. Weizenbergi päevikust. Eesti Sõna, 1. juuni 1944, lk 4.
  Koos sissejuhatusega.

Isikust pikemalt (10)

• [Teadmata]. Homme avatakse Eesti kunsti ülevaatenäitus. Eesti Sõna, 11. veeb 1942, lk 2.
  Ülevaade näitusest.
• Alfred Vaga. "Kolm inimpõlve eesti kunsti". Eesti Sõna, 22. veeb 1942, lk 6.
  Pikk ülevaade. Esimene osa.
• Ella Vende. Kolm inimpõlve eesti kunsti. Postimees, 9. märts 1942, lk 4.
  Põhjalik ülevaade.
• Aleksander Tassa. Bertel Thorvaldsen. Eesti Sõna, 24. märts 1944, lk 6.
  Elust ja loomingust.
• Voldemar Erm. Eesti kunstielu virgumisest Tartus. Postimees, 22. juuli 1944, lk 6.
  Esimene osa.
• Vaike Tiik. Eesti kunstielu XIX ja XX sajandi vahetusel. Kunst, 1966, nr 1, lk 1–12.
  Kunstielu kokkuvõte. Lisaks mainitud C. Reisberg, B. Johanson, Kuusik, Kuusk, Rist.
• Heini Paas. Kirjanike portreid Eesti skulptuuris. Kunst, 1967, nr 2, lk 36–43.
  Weizenbergi, Koorti, Melliku ja Sannamehe teostest.
• Tiina Pikamäe. Akt eesti skulptuuris. Kunst, 1982, nr 60/2, lk 8–12.
  Ülevaade näitusest ja teemast. Kolm näituse saalivaadet.
• Virve Hinnov, Jaan Koort. Jaan Koort kunstist. Kunst, 1984, nr 63/1, lk 22.
  Katkendid artiklitest. Koostanud Hinnov.
• Jaak Olep. Mati Karmini juhtum. Vikerkaar, 1987, nr 12, lk 33–40.
  Ülevaade loomingust. Mainitud ka H. Ledern, J. Höss, R. Diez.

Isikut mainivad (29)

• Leo Soonpää. Ants Laikmaa saab 5. mail 75-aastaseks. Sirp ja Vasar, 30. aprill 1941, lk 4.
  Ülevaade loomingust.
• [J. R.]. Eesti kunsti ülevaatenäituse ootel. Eesti Sõna, 18. jaan 1942, lk 6.
  Näitusest "Kolm inimpõlve eesti kunstis".
• [Teadmata]. Suitsutarest kunstikõrgusse. Pilk eesti loova vaimu tõusuteele. Eesti Sõna, 8. veeb 1942, lk 8.
  "Kolm inimpõlve eesti kunstis" vanem osa.
• Albert Kivikas [Alb. K]. Vaikne hääl. Eesti Sõna, 14. veeb 1942, lk 1.
  Tuleb ehitada üles oma rahva kunst.
• Alfred Vaga. "Kolm inimpõlve eesti kunsti". Eesti Sõna, 1. märts 1942, lk 6.
  Teine osa arvustusest. Kõige pikemalt Laikmaast.
• Alfred Vaga. "Kolm inimpõlve eesti kunstis". Nooremate kunstnike looming. Eesti Sõna, 8. märts 1942, lk 6.
  Põhjaliku arvustuse kolmas osa. Lõpus päris karm kriitika näituse kohta üldiselt.
• Alfred Vaga. "Kalevipoeg" eesti kunstis. Eesti Sõna, 23. mai 1942, lk 8.
  Ülevaade.
• Alfred Vaga. Kunstikriitika ja tänapäev. Eesti Sõna, 14. märts 1943, lk 6.
  Kriitika olemusest varasemate näidetega.
• [Toimetus]. Kristjan Raud. Postimees, 21. mai 1943, lk 2.
  Kunstniku surmateade.
• Mart Pukits [M. P.]. Kunstiühing "Pallas". Postimees, 6. juuni 1943, lk 6.
  Ülevaade algusaegadest. Autor eeldatavasti Pukits.
• Voldemar Erm. Jaan Koort. Suurmeistri 60. sünnipäeval. Postimees, 7. nov 1943, lk 6.
  Elust ja loomingust.
• [E. E.]. Kujur ja kunstipedagoog. Märkmeid prof. A. Starkopf-Rea elust ja kunstiloomingust. Eesti Sõna, 6. mai 1944, lk 6.
  Ülevaade, külaskäik ateljeesse. Reprod ja foto kunstnikust oma ateljees.
• [K.]. Kujur Amandus Adamson. Tema 15 a. surmapäeva puhul. Postimees, 23. juuni 1944, lk 6.
  Ülevaade elust ja loomingust.
• Voldemar Erm. Eesti kunstielu virgumisest Tartus. Postimees, 12. aug 1944, lk 6.
  Esimene osa 22. juulil.
• Rasmus Kangro-Pool. Mälestades Kristjan Raud. Kunst, 1959, nr 1, lk 19–26.
  Kunstielu 20. sajandi alguse Tartus. Raua mõtted käsitööst. Ohtralt tsitaate artiklitest
• Leo Gens. Jaan Koort – kunsti rahvuslikkusest. Kunst, 1959, nr 2, lk 22–34.
  Koorti kirjanduslikust pärandist ja rahvuslikkuse diskussioonist üldisemalt
• Voldemar Erm. Skulptor Anton Strakopf. Kunst, 1960, nr 1, lk 14–16.
  Starkopfi elu kokkuvõte. Mainitakse ka K. Alanderi kellega koos Ahvenamaal, N. Tšernovat, dr Bruusi ja NSVL poliitikuid. Loetletud palju näitusi
• Mai Lumiste. Varia. Mõtteid ülevaatenäituselt. Kunst, 1960, nr 3, lk 64–68.
  EKP XII kongressile pühendatud vabariiklikust kunstinäitussest
• Paul Härmson. Mõtteid Kristjan Rauast ja arhitektuurist. Kunst, 1961, nr 4, lk 4–10.
  Loomingu analüüs
• Hilja Jõgi. Illustratsioonidest W. Shakespeare'i teoste eestikeelsetele väljaannetele. Kunst, 1962, nr 3, lk 10–15.
  Keskendub Kaljole, kuid mainitud kõik senised illustraatorid
• Tiina Nurk. Kõrgeima kunstikooli "Pallas" osa eesti graafika arendamisel. Kunst, 1965, nr 1, lk 31–36.
  Ülevaade. Mainitud A. Protsin
• Vaike Tiik. Reisimuljeid ja mälestusi Ants Laikmaa sulest. Kunst, 1966, nr 1, lk 21–27.
  100. sünniaastapäeva puhul. Mainitud ka Baggohufvud, Schaefer, Vahtramäe, Grünberg.
• Mart Eller. Skulptuurist meie kalmistutel. Kunst, 1966, nr 1, lk 42–46.
  Eesti kalmistuskulptuuri ajalugu. Mainitud ka U. Reial, E. Aule, J. Jaik, M. Padrik, O. Hallik, A. Tooming, J. Pärl.
• Mart Eller. Varia. Professor Voldemar Vaga 70. aastane. Kunst, 1969, nr 1, lk 57–59.
  Elu ja tegevuse kokkuvõte
• Voldemar Erm. Varia. Et kiri ei valetaks... Kunst, 1969, nr 1, lk 60–63.
  Eesti Kunstiseltsist. Mainitud ka T. Karu, R. Lepp.
• Rein Loodus. Üksteist aastakümmet rahvuslikku raamatugraafikat – stiili-suunitluslik konspekt. Kunst, 1970, nr 2, lk 1–9.
  Ülevaade ajaloost.
• Mart Eller. Varia. Esimene külaliskujur Soomest – Armas Hutri. Kunst, 1970, nr 3, lk 49.
  Eestis isikunäitusega esinenud Soome skulptorist.
• Voldemar Erm. Johann Köler – 150 aastat kunstniku sünnist. Kunst, 1976, nr 48/1, lk 1.
  Ülevaade elust ja loomingust.
• Evi Pihlak. Konrad Mäe tulek eesti kunsti. Kunst, 1978, nr 54/4, lk 24–26.
  Enne Eestisse tagasitulekut.

Isiku poolt illustreeritud (2)

• Leo Gens. Eesti monumentaalkunsti päevaprobleeme. Kunst, 1978, nr 52/2, lk 27–34.
  Rikalikult illustreeritud kokuvõte.
• Mart Eller. Nikolai Triik ja Eesti kunsti ülevaatenäitus 1919. aastal. Kunst, 1984, nr 65/3, lk 20–25.

Isiku kajastamine audiovisuaal teostes (2)

Isiku kohta (2)

• August Weizenberg 150. Eesti Televisioon (ERR arhiiv), 1987.
  Pikkus: 29:54 Täpne kuupäev: 27. aprill 1987
  Autor: Tiina Park
  Põgus ülevaade kunstniku 150. sünniaastapäeva puhul toimunud suurest ülevaatenäitusest. Pidulikkust lisavad August Weizenbergi loodud laulud Tiiu Reinau esituses. Autor-saatejuht on Jüri Hain.
• Eesti kunst: Eesti esimesed skulptorid. Eesti Televisioon (ERR arhiiv), 1989.
  Pikkus: 27:42 Täpne kuupäev: 3. nov 1989
  Režissöör: Kadri Mardna; Autor: Tiina Pikamäe
  Saates saame ülevaate Eesti esimeste skulptorite August Weitzenbergi ja Amandus Adamsoni elukäigust ning loomingust, tutvustab Tiina Pikamäe.