Wikidata Q2640819

 

Aleksander Tassa ♂

Kirjanik Kunstnik Maal Muuseumitöötaja

Osalemine näitustel kunstnikuna (9)

Postuumsed isikunäitused (1)

15. september 1982 – 10. oktoober 1982. Aleksander Tassa 100. Tartu Kunstimuuseum

Grupinäitused (6)

15. august 1909 – 31. august 1909. II Eesti kunstinäitus Tartus. Eesti Üliõpilaste Selts

4. september 1909 – 20. september 1909. II Eesti kunstinäitus Tallinnas. Tallinna pritsimaja

20. oktoober 1912 – 1913. Noor-Eesti kunstinäitus 1912. Noor-Eesti

20. veebruar 1914 – 24. veebruar 1914. Noor-Eesti kunstinäitus 1914. Teater "Vanemuine"

1. mai 1918 – 15. mai 1918. Kunstiühing "Pallas" I näitus. Eesti Rahva Muuseum

9. juuli 1919 – 10. august 1919. I Eesti kunsti ülevaatenäitus. Tallinna Linna Tütarlaste Kommertsgümnaasium

Postuumsed grupinäitused (2)

12. november 1976 – 31. jaanuar 1977. Eesti akvarell. Eesti Kunstimuuseum

28. juuli 2021 – 25. september 2021. Kibemagus Pariis: Pallaslased ajastu vaimu püüdmas. Valga Muuseum

Näitustel osalemine muus rollis (2)

30. aprill 1976 – 30. mai 1976. Ado Vabbe varasemate joonistuste näitus Aleksander Tassa kogust. Tartu Kunstimuuseum (Kogu omanik)

31. jaanuar 1992 – 29. märts 1992. Ado Vabbe loomingut Aleksander Tassa kogust. Tartu Kunstimuuseum (Kogu omanik)

Bibliograafia

Isiku kajastamine artiklites (24)

Isiku kohta (4)

• [Toimetus]. A. Tassa Riikliku Kunstimuuseumi direktori asetäitjaks. Sirp ja Vasar, 14. juuni 1941, lk 4.
  Senini osakonnajuhataja.
• [Toimetus]. Eesti NSV Kunstimuuseumi tegelane Moskvas ja Leningradis. Sirp ja Vasar, 21. juuni 1941, lk 1.
  Tassa õppereis.
• [Teadmata]. Al. Tassa 60-aastane. Eesti Sõna, 5. juuli 1942, lk 6.
  Autor külastab kunstniku ja annab ka ülevaate elust.
• Evi Pihlak. Aleksander Tassa kunstnikuna. Kunst, 1970, nr 3, lk 23–35.
  Ülevaade loomingust.

Isikust pikemalt (3)

• Heini Paas. Kirjanike portreid Eesti skulptuuris. Kunst, 1967, nr 2, lk 36–43.
  Weizenbergi, Koorti, Melliku ja Sannamehe teostest.
• Mai Levin. Juugendstiil Eesti kunstis. Kunst, 1978, nr 52/2, lk 1–14.
  Stiili ülevaade rohkete illustratsioonidega. Mainitud ka Arbo.
• Tiina Nurk. Konrad Mägi ja kunstikool "Pallas". Kunst, 1978, nr 54/4, lk 32–34.
  Ülevaade kooli algusest.

Isikut tsiteerivad (1)

• Irina Solomõkova. Oktoobrirevolutsioon ja eesti kunsti arengu küsimusi (1917–1940). I osa. Kunst, 1967, nr 3, lk 20–26.
  Ülevaade Eesti kunstielust peale oktoobrirevolutsiooni. Lisaks mainitud P. Liivoja.

Isikut mainivad (15)

• [Toimetus]. Ilmub kunstiteaduslik uurimustöö "Kr. J. Petersoni ja Fr. R. Fählmanni ikonograafia". Sirp ja Vasar, 5. aprill 1941, lk 4.
  Villem Raami raamat.
• Helmi Üprus. Tartu Baltimaade kunstielu keskusena 19. sajandil. Postimees, 20. mai 1942, lk 6.
  Ülevaade.
• Voldemar Erm. Skulptor Anton Strakopf. Kunst, 1960, nr 1, lk 14–16.
  Starkopfi elu kokkuvõte. Mainitakse ka K. Alanderi kellega koos Ahvenamaal, N. Tšernovat, dr Bruusi ja NSVL poliitikuid. Loetletud palju näitusi
• Evi Pihlak. Varasem periood Nikolai Triigi loomingus. Kunst, 1960, nr 1, lk 28–33.
  Triigi loomingust. Mainitakse 1908. a sõltumatute salongi kevadnäitust, mis ei näi tõele vastavat (aetud segamini Koortiga?). Mainitud M. Levinit
• Friedebert Tuglas. Poole sajandi tagant. Vesteveerge meie kunstiajaloo ühest lõigust. Kunst, 1960, nr 1, lk 39–44.
  Mälestused Pariisi ajast 1909-1915
• Heini Paas. F. Sannamehe tegevus ja looming suure isamaasõja ajal. Kunst, 1963, nr 2, lk 32–39.
  Ülevaade. Lisaks mainitud A. Grigorjev
• Aino Kartna. Paul Burman ja loomad. Kunst, 1965, nr 2/3, lk 58–64.
• Eha Ratnik. Eesti kunstnikud välismaal 1905. a. revolutsioonile järgnenud reaktsiooniaastail. Kunst, 1966, nr 1, lk 13–20.
  Eesti kunstnike elust peamiselt Münchenis ja Pariisis, muudest kohtades Norra, Berliin, Itaalia, Helsingi. Lisaks mainitud ka Štšedrin ja Fierz.
• Mai Lumiste. Ants Laikmaa pedagoogilisest tegevusest. Kunst, 1966, nr 1, lk 28–32.
  Nii kooli ajaloost kui Laikma õpetamismetoodikast.
• [Toimetus]. Anton Starkopf. In memoriam. Kunst, 1967, nr 1, lk 28–29.
  Lühike elu kokkuvõte.
• Irina Solomõkova. Oktoobrirevolutsioon ja eesti kunsti arengu küsimusi (1917–1940). II osa. Kunst, 1968, nr 1, lk 55–63.
  Eesti kunsti ja kommunismi seostest esimesel iseseisvusajal.
• Tiina Nurk. Kõrgema Kunstikooli "Pallas" õppesüsteemist. Kunst, 1968, nr 3, lk 23–30.
  Detailne ülevaade õppesüsteemist.
• Evi Pihlak. Maastik eesti maalis. Kunst, 1969, nr 2, lk 25–36.
  Ülevaade peamiselt Pallase kunstnike loomingust. Kõige enam Mäge.
• Evi Pihlak. Konrad Mäe tulek eesti kunsti. Kunst, 1978, nr 54/4, lk 24–26.
  Enne Eestisse tagasitulekut.
• Eha Ratnik. Konrad Mägi ja kunstiühing "Pallas". Kunst, 1978, nr 54/4, lk 28–31.
  Ühingu algusaegadest.

Isiku poolt illustreeritud (1)

• Rein Loodus. Üksteist aastakümmet rahvuslikku raamatugraafikat – stiili-suunitluslik konspekt. Kunst, 1970, nr 2, lk 1–9.
  Ülevaade ajaloost.

Isiku kajastamine audiovisuaal teostes (2)

Isiku kohta (2)

• Kunstigalerii: Aleksander Tassa. Eesti Televisioon (ERR arhiiv), 1983.
  Pikkus: 29:49 Täpne kuupäev: 25. veeb 1983
  Režissöör: Tiina Park
  Räägime Aleksander Tassast, mehest, kes oli nii kunstnik, kirjanik, kunstiteadlane kui ka muuseumitegelane.
• Nooreestlased Ahvenamaal. Eesti Televisioon (ERR arhiiv), 2006.
  Pikkus: 26:21
  Viis nooreestlast Nikolai Triik, Konrad Mägi, Aleksander Tassa, Anton Starkopf ja Friedebert Tuglas veetsid aastatel 1906-1913 mitu suve Ahvenamaal.