Jaan Koort ♂

Keraamika Kunstnik Maal Skulptuur

Osalemine näitustel kunstnikuna (49)

Postuumsed isikunäitused (6)

6. november 1958 – 2. veebruar 1958. Jaan Koorti mälestusnäitus. Tartu Kunstimuuseum

11. aprill 1959 – 26. aprill 1959. Jaan Koorti personaalnäitus. Eesti Kunstimuuseum

27. juuni 1959 – 24. juuli 1959. Jaan Koorti personaalnäitus. Eesti Kunstimuuseum

20. oktoober 1973 – 18. november 1973. Jaan Koorti maalide näitus. Tartu Kunstimuuseum

4. oktoober 1983 – 11. detsember 1983. Jaan Koort 100. Eesti Kunstimuuseum

21. detsember 1983 – 22. jaanuar 1983. Jaan Koort 100. Tartu Kunstimuuseum

Grupinäitused (34)

15. aprill 1908 – 30. juuni 1908. Salon de 1908. Palais d'Antin, Prantsusmaa

15. august 1909 – 31. august 1909. II Eesti kunstinäitus Tartus. Eesti Üliõpilaste Selts

4. september 1909 – 20. september 1909. II Eesti kunstinäitus Tallinnas. Tallinna pritsimaja

4. september 1910 – 20. september 1910. Eesti Kunstiseltsi näitus. Tallinna pritsimaja

16. oktoober 1910 – 7. november 1910. III Eesti kunstinäitus Tartus. Teater "Vanemuine"

20. november 1910 – 28. november 1910. III Eesti kunstinäitus Valgas. Valga "Säde"

4. detsember 1910 – 12. detsember 1910. III Eesti kunstinäitus Pärnus. Pärnu linna koosolekute saal

30. detsember 1910 – 16. jaanuar 1910. III Eesti kunstinäitus Tallinnas. Tallinna pritsimaja

2. november 1913 – 21. november 1913. Noor-Eesti kunstinäitus 1913. Suurgildi hoone

1. mai 1918 – 15. mai 1918. Kunstiühing "Pallas" I näitus. Eesti Rahva Muuseum

9. juuli 1919 – 10. august 1919. I Eesti kunsti ülevaatenäitus. Tallinna Linna Tütarlaste Kommertsgümnaasium

5. mai 1921 – 5. juuni 1921. ARSi kunstinäitus. Eestimaa Provintsiaalmuuseum

26. august 1922 – 17. september 1922. Eesti Kujutavate Kunstnikkude Keskühingu I kunstinäitus. Tallinna Poeglaste Gümnaasiumi turnisaal

8. september 1923 – 8. oktoober 1923. Eesti Kujutavate Kunstnikkude Keskühingu II järjekorraline sügisnäitus. Tallinna Eesti Põllumeeste Selts

15. veebruar 1925 – 1. märts 1925. Kunstiühing "Pallas" VIII näitus. Kunstikool Pallas

15. september 1925 – 19. oktoober 1925. II Eesti kunsti ülevaatenäitus. Kadrioru loss

19. september 1926 – 10. oktoober 1926. Eesti Kunstnikkude Liidu 4. järjekorraline kunstinäitus. Tallinna pritsimaja

2. september 1928 – 28. september 1928. Kujutava Kunsti Sihtkapitali kunstinäitus 1928. Lai 1

4. mai 1929 – 18. mai 1929. Eesti kunsti näitus Pariisis. Palette française galerii, Prantsusmaa

18. mai 1929 – 18. juuni 1929. Eesti Kujutavate Kunstnikkude Keskühingu kevadnäitus 1929. Suurgildi hoone

9. juuni 1929 – 23. juuni 1929. Eesti kunsti näitus Lübeckis. Museum Behnhaus Drägerhaus, Saksamaa

15. august 1929 – 20. september 1929. Eesti kunsti näitus Kielis. Kunsthalle Kiel, Saksamaa

6. oktoober 1929 – 3. november 1929. Eesti kunsti näitus Königsbergis. Königsbergi loss, Venemaa

4. jaanuar 1930 – 15. jaanuar 1930. Eesti kunsti näitus Berliinis. Berliini Pedagoogika Keskinstituut, Saksamaa

16. märts 1930 – 16. aprill 1930. Eesti kunsti näitus Kölnis. Kölni Tarbekunstimuuseum, Saksamaa

13. aprill 1930 – 30. aprill 1930. Eesti Kujutavate Kunstnikkude Keskühingu X järjekorraline kunstinäitus. Kujutava Kunsti Sihtkapitali Valitsus

10. mai 1930 – 25. mai 1930. Eesti kunsti näitus Kopenhagenis. Den Frie Udstilling, Taani

8. november 1931 – 13. detsember 1931. Kujutava Kunsti Sihtkapitaali Valitsuse kunsti aasta näitus 1931. Kujutava Kunsti Sihtkapitali Valitsus

10. aprill 1932 – 1. mai 1932. Eesti Kunstnikkude Ryhm. Kujutava Kunsti Sihtkapitali Valitsus

22. mai 1932 – 19. juuni 1932. Kujutava Kunsti Sihtkapitaali Valitsuse kunsti näitus 1932. Kujutava Kunsti Sihtkapitali Valitsus

20. november 1932 – 20. detsember 1932. Kujutava Kunsti Sihtkapitali Valitsuse kunsti aastanäitus 1932. Kujutava Kunsti Sihtkapitali Valitsus

7. märts 1935 – 27. märts 1935. Eesti kunsti näitus Moskvas. Nõukogude Liidu kunstnikkonna kooperatiiv, Venemaa

20. aprill 1935 – 29. aprill 1935. RaKÜ 2. üldnäitus. Tallinna Kunstihoone

4. mai 1935 – 27. mai 1935. Kujutava Kunsti Sihtkapitali Valitsuse kunsti kevade näitus 1935. Tallinna Kunstihoone

Postuumsed grupinäitused (8)

18. veebruar 1939 – 28. veebruar 1939. Eesti kunsti näitus Roomas. Galleria di Roma, Itaalia

24. märts 1939 – 10. aprill 1939. Eesti kunsti näitus Budapestis. Nemzeti Szalon, Ungari

26. veebruar 1940 – 10. märts 1940. Tartu Kunstimuuseumi alusvara näitus. Kunstikool Pallas

12. veebruar 1942 – 15. märts 1942. Kolm inimpõlve eesti kunsti. Eesti Kunstimuuseum, Tallinna Kunstihoone

24. juuli 1942 – 19. jaanuar 1943. Tartu Kunstimuuseumi laiendatud näitus. Tartu Kunstimuuseum

16. veebruar 1946 – 10. märts 1946. Estnisk och lettisk konst. Liljevalchs konsthall, Rootsi

18. detsember 1968 – 30. märts 1969. Eestimaa eesti kunstis. Eesti Kunstimuuseum

28. detsember 1978 – 30. jaanuar 1979. Akt Eesti skulptuuris. Tallinna Kunstihoone

Teiste kunstnike isikunäitused (1)

21. august 1998 – 13. september 1998. Peeter Mudist. Valguses on kood. Tallinna Kunstihoone

Bibliograafia

Isiku poolt kirjutatud artiklid (1)

• Leo Gens, Jaan Koort. Kunstnikud kunstist. Jaan Koort. Kunst, 1963, nr 2, lk 54–55.
  Valik Koorti kirjadest ja artiklitest

Isiku kajastamine artiklites (95)

Isiku kohta (9)

• Adamson-Eric [Ad-Er.]. 5. a Jaan Koorti surmast. Sirp ja Vasar, 12. okt 1940, lk 4,7.
  Ülevaade elust ja loomingust. Muuhulgas ka Koorti vastastest.
• [Toimetus]. Mälestusaktus Jaan Koorti 5 a. surmapäeva puhul. Tartu Kommunist, 15. okt 1940, lk 3.
  Eile Tallinna Kunstihoones.
• [Toimetus]. Jaan Koorti 5 a. surmapäeva tähistamine. Sirp ja Vasar, 19. okt 1940, lk 4.
  Ülevaade aktusest. Rakenduskooli õpilasi oli kohal vähe.
• [Toimetus]. Loeng J. Koortist Riiklikus Kunstimuuseumis. Sirp ja Vasar, 24. mai 1941, lk 4.
  Villem Raam peab loengu.
• [Toimetus]. Jaan Koorti surimask hävis tules. Eesti Sõna, 11. jaan 1942, lk 6.
  Tartus Maarja kiriku kõrval elanud Ernst Jõesaare käes.
• Alfred Vaga. Ühe Eesti kunstniku saatus. Jaan Koort – GPU ohver. Eesti Sõna, 9. aug 1942, lk 6.
  Koorti Venemaale minekust ja surmast.
• Jaan Pert. Traagiline optimist. Väsimatu otsijana saavutas Jaan Koort ka keraamikas silmapaistvaid töötulemusi. Eesti Sõna, 20. okt 1943, lk 6.
  Koorti keraamikast. Tema elust Kadriorus.
• Voldemar Erm. Jaan Koort. Suurmeistri 60. sünnipäeval. Postimees, 7. nov 1943, lk 6.
  Elust ja loomingust.
• Leo Gens. Jaan Koort – kunsti rahvuslikkusest. Kunst, 1959, nr 2, lk 22–34.
  Koorti kirjanduslikust pärandist ja rahvuslikkuse diskussioonist üldisemalt

Isikust pikemalt (11)

• Arvo Mägi [A. Mägi]. Tartu Kunstimuuseumi külastades. Postimees, 11. dets 1941, lk 4.
  Põhjalik ekspositsiooni kirjeldus.
• Alfred Vaga. "Kolm inimpõlve eesti kunstis". Nooremate kunstnike looming. Eesti Sõna, 8. märts 1942, lk 6.
  Põhjaliku arvustuse kolmas osa. Lõpus päris karm kriitika näituse kohta üldiselt.
• Ella Vende. Kolm inimpõlve eesti kunsti. Postimees, 9. märts 1942, lk 4.
  Põhjalik ülevaade.
• Voldemar Erm [V. E.]. Tartu Kunstimuuseum. Muuseumi kogud on kasvanud üle 1500 teose. Eesti Sõna, 15. märts 1942, lk 6.
  Ülevaade muuseumist ja praegusest väljapanekust. Üks foto ekspositsioonist.
• Alfred Vaga. Kunstikriitika ja tänapäev. Eesti Sõna, 14. märts 1943, lk 6.
  Kriitika olemusest varasemate näidetega.
• Juhan Viidang [Hanno Kulmen]. Spordimees ja kunstikollektsionäär. Eesti Sõna, 11. mai 1944, lk 4.
  Jüri Lossmani suurest kunstikogust. Fotod kogust.
• Voldemar Erm. Eesti kunstielu virgumisest Tartus. Postimees, 12. aug 1944, lk 6.
  Esimene osa 22. juulil.
• Eha Ratnik. Eesti kunstnikud välismaal 1905. a. revolutsioonile järgnenud reaktsiooniaastail. Kunst, 1966, nr 1, lk 13–20.
  Eesti kunstnike elust peamiselt Münchenis ja Pariisis, muudest kohtades Norra, Berliin, Itaalia, Helsingi. Lisaks mainitud ka Štšedrin ja Fierz.
• Mart Eller. Skulptuurist meie kalmistutel. Kunst, 1966, nr 1, lk 42–46.
  Eesti kalmistuskulptuuri ajalugu. Mainitud ka U. Reial, E. Aule, J. Jaik, M. Padrik, O. Hallik, A. Tooming, J. Pärl.
• Heini Paas. Kirjanike portreid Eesti skulptuuris. Kunst, 1967, nr 2, lk 36–43.
  Weizenbergi, Koorti, Melliku ja Sannamehe teostest.
• Mai Levin. Juugendstiil Eesti kunstis. Kunst, 1978, nr 52/2, lk 1–14.
  Stiili ülevaade rohkete illustratsioonidega. Mainitud ka Arbo.

Isikut tsiteerivad (1)

• Alfred Vaga. "Kalevipoeg" eesti kunstis. Eesti Sõna, 23. mai 1942, lk 8.
  Ülevaade.

Isikut mainivad (71)

• [Toimetus]. Kunstiloengute sari Tartus. Sirp ja Vasar, 26. okt 1940, lk 8.
  Tartu Kultuurimajas toimuvad loengud.
• [Toimetus]. Avati Tartu Kunstimuuseum. Tartu Kommunist, 18. nov 1940, lk 3.
  Kogus 121 teost, juhib ajutine korraldav toimkond, kaks ruumi. Mainitud ka J. Tross.
• [Toimetus]. Tartu Kunstimuuseum avati. Sirp ja Vasar, 23. nov 1940, lk 4.
  17. novembril avati.
• [Toimetus]. 50 töötellimust eesti kunstnikele dekaadi ettevalmistustööde sarjas. Sirp ja Vasar, 1. märts 1941, lk 4.
  Ligi 40le nimekale kunstnikule. Ülisuured teosed. Lõplikult valmis augustiks.
• [Toimetus]. Täna avatakse Tartu Kunstimuuseum. Tartu Kommunist, 22. juuni 1941, lk 4.
  Suurturg 3. Viis saali. Detailne ülevaade väljapanekust.
• [Teadmata]. Homme avatakse Eesti kunsti ülevaatenäitus. Eesti Sõna, 11. veeb 1942, lk 2.
  Ülevaade näitusest.
• Albert Kivikas [Alb. K]. Vaikne hääl. Eesti Sõna, 14. veeb 1942, lk 1.
  Tuleb ehitada üles oma rahva kunst.
• [Teadmata]. Eesti kunsti keskmise ja noorema sugupõlve kandel. Eesti Sõna, 14. veeb 1942, lk 6.
  "Kolm inimpõlve eesti kunstis" näituse kirjeldus.
• Helmut Malt [Mt.]. Mõningaid mõtteid lõppevast kunsti-kevadnäitusest. Postimees, 20. mai 1942, lk 6.
  Peaasjalikult kunstiostudest aga lõpus näited halbadest töödest.
• [Teadmata]. Suurim eesti moodsa kunsti demonstratsioon Tartus. Postimees, 23. juuli 1942, lk 2.
  Tartu Kunstimuuseum avatakse uuesti 24.07. (samal päeval tähistati Tartu vabastamise aastapäeva). 1. juunist kuulub linnale. Senise viie galerii asemel kaheksa. Detailne ülevaade.
• [Toimetus]. Tartu Kunstimuuseum sai kannatada. Postimees, 3. veeb 1943, lk 4.
  Lennukipommi tabamust kutsutakse õnnetuks juhtumiks.
• Alfred Vaga. Eduard Viiralt skulptorina. Eesti Sõna, 7. veeb 1943, lk 6.
  Ülevaade loomingust.
• Armin Tuulse. Eelseisva kunstinäituse puhul. Postimees, 15. mai 1943, lk 6.
  Üldine ülevaade Pallase tegevusest ja Eesti kunsti üldpildist.
• [Toimetus]. Mälestati kunstiühingu "Pallas" asutamist. Postimees, 9. juuni 1943, lk 3.
  Tähistati Pallase 25. aastapäeva.
• [Toimetus]. Tartus tähistati "Pallase" asutamise 25. aastapäeva. Eesti Sõna, 11. juuni 1943, lk 4.
  Osales ca 50 kunstnikku ja külalist.
• Armin Tuulse. Eesti kunstipioneeride loomingust. Postimees, 17. juuni 1943, lk 6.
  Laikmaa, Raua, Mäe ja Triigi loomingust.
• Alfred Vaga. J. Greenberg. Kolmkümmend aastat kunstilist loovtegevust. Eesti Sõna, 20. juuni 1943, lk 6.
  Ülevaade elust ja loomingust. Mainitud ka N. Nevinski.
• Alfred Vaga. Ed. Viiralt Marokos. Aafrika-aineliste gravüüride sünd. Eesti Sõna, 25. juuli 1943, lk 6.
  Põhjalik ülevaade.
• [S. S.]. Tartu Kunstimuuseum. Vähehaaval kuid pidevalt jätkub enamliku terrorirünnaku hävitus jälgede kõrvaldamine. Eesti Sõna, 15. sept 1943, lk 5.
  Ülevaade asutamisest ja tegevusest. Vaated ekspositsioonile. Kannatada saanud teostest.
• Kaarel Eerme [P. Orvik]. Kultuuripioneere külastamas. Kunstnik Paul Sepa juures võõrsil. Postimees, 2. nov 1943, lk 4.
  Lähtel.
• Voldemar Erm. Konrad Mägi ja "Pallase" asutamine. Postimees, 21. nov 1943, lk 6.
  Ülevaade sündmustest.
• Voldemar Erm. Eesti kunstielu virgumisest Tartus. Postimees, 22. juuli 1944, lk 6.
  Esimene osa.
• [Toimetus]. Tartu Kunstimuuseum sõjakeerises. Postimees, 27. okt 1944, lk 2.
  Voldemar Ermi jutt muuseumis sõjaajal.
• Kristjan Teder. Eduard Viiraltist ja tema loomingust. Kunst, 1958, nr 1, lk 17–23.
  Kokkuvõte Wiiraltist. Sisaldab ka Tedre isiklikke mälestusi!
• [Autor puudub]. Juuli Suits. Kunst, 1958, nr 1, lk 56–58.
• Arnold Alas. Varia. Žüriivaba kunstinäituse arutelu. Kunst, 1959, nr 1, lk 70.
  7.–30.06.1958 Kunstihoones toimunud näitusest.
• Milvi Alas. Enn Roos. Kunst, 1959, nr 1, lk 80–81.
  50. juubeli puhul
• Voldemar Erm. Skulptor Anton Strakopf. Kunst, 1960, nr 1, lk 14–16.
  Starkopfi elu kokkuvõte. Mainitakse ka K. Alanderi kellega koos Ahvenamaal, N. Tšernovat, dr Bruusi ja NSVL poliitikuid. Loetletud palju näitusi
• Evi Pihlak. Varasem periood Nikolai Triigi loomingus. Kunst, 1960, nr 1, lk 28–33.
  Triigi loomingust. Mainitakse 1908. a sõltumatute salongi kevadnäitust, mis ei näi tõele vastavat (aetud segamini Koortiga?). Mainitud M. Levinit
• Friedebert Tuglas. Poole sajandi tagant. Vesteveerge meie kunstiajaloo ühest lõigust. Kunst, 1960, nr 1, lk 39–44.
  Mälestused Pariisi ajast 1909-1915
• Heini Paas. H. Halliste nõukogudeaegsest loomingust. Kunst, 1960, nr 3, lk 13–16.
  Halliste elu ja loomingu kokkuvõte. Mainitakse A. Tšerkoffi
• Rudolf Tamm. Kokkupuuteid Anton Starkopfiga ja tema loominguga. Kunst, 1961, nr 1, lk 23–30.
  Kolmkümmend aastat tutvust
• Lehti Viiroja. Kristjan Raud – monumentaalse kunsti looja. Kunst, 1961, nr 2, lk 22–30.
  Elu ja loomingu kokkuvõte
• Rudolf Tamm. Kollektiivsest kunstiteose kinkimisest kollektiivse kunstikoguni. Kunst, 1961, nr 2, lk 48.
  Vastavast praktikast Jõgeval
• Paul Härmson. Mõtteid Kristjan Rauast ja arhitektuurist. Kunst, 1961, nr 4, lk 4–10.
  Loomingu analüüs
• Milvi Alas. Pilk nõukogude Eesti skulptuurile. Kunst, 1962, nr 1, lk 1–9.
  Viimase kahekümne aasta arengud. Palju monumentaalist. Lisaks mainitud A. Englane
• Tiina Nurk. Mõtteid Ado Vabbest. Kunst, 1962, nr 4, lk 24–31.
  Loomingu ja töö kokkuvõte
• Inge Teder. Uutest suundadest Eesti keraamikas. Kunst, 1963, nr 2, lk 12–17.
  Olukord on paranenud, kuid võiks olla parem
• Heini Paas. F. Sannamehe tegevus ja looming suure isamaasõja ajal. Kunst, 1963, nr 2, lk 32–39.
  Ülevaade. Lisaks mainitud A. Grigorjev
• Helene Johani. Lõpetamata maal ja autori võitlustee. Kunst, 1965, nr 1, lk 18–25.
  Andrus Johanist ja töörahva ülestõusu maalist. Mainitud H. Mäeloog
• Tiina Nurk. Kõrgeima kunstikooli "Pallas" osa eesti graafika arendamisel. Kunst, 1965, nr 1, lk 31–36.
  Ülevaade. Mainitud A. Protsin
• Ene Lamp. Eesti kunstielu esimesel nõukogude aastal. Kunst, 1965, nr 2/3, lk 12–17.
  1940. aasta kronoloogia
• Aino Kartna. Paul Burman ja loomad. Kunst, 1965, nr 2/3, lk 58–64.
• Vaike Tiik. Eesti kunstielu XIX ja XX sajandi vahetusel. Kunst, 1966, nr 1, lk 1–12.
  Kunstielu kokkuvõte. Lisaks mainitud C. Reisberg, B. Johanson, Kuusik, Kuusk, Rist.
• Vaike Tiik. Reisimuljeid ja mälestusi Ants Laikmaa sulest. Kunst, 1966, nr 1, lk 21–27.
  100. sünniaastapäeva puhul. Mainitud ka Baggohufvud, Schaefer, Vahtramäe, Grünberg.
• Kaalu Kirme. Kujundusliku mõtte pöördepunktid meie nahkehistöö ajaloos Tallinna Kunstimuuseumis toimunud näituse taustal. Kunst, 1966, nr 1, lk 47–52.
  Kokkuvõte nahkehistöö ajaloost Eestis. Keskendub Adamson-Ericule ja Eduard Taskale.
• Mart Eller. Lehekülgi väliskunstist. Wäino Aaltonen (8. III 1894 – 30. V 1966). Kunst, 1966, nr 3, lk 39–45.
  Kokkuvõte kunstniku elust.
• Evi Pihlak. Vähetuntud lehekülgi Eesti kunstist. Balder Tomasberg. Kunst, 1967, nr 1, lk 40–46.
  Ülevaade kunstnikust.
• Nigol Andresen. Märt Laarman. Kunst, 1967, nr 2, lk 19–27.
  Laarmani loomingust EKMi näituse taustal
• Elfriede Tool-Marran. Vähetuntud lehekülgi Eesti kunstist. Aleksander Mülber. Kunst, 1967, nr 2, lk 54–62.
  Ülevaade elust ja loomingust.
• Irina Solomõkova. Oktoobrirevolutsioon ja eesti kunsti arengu küsimusi (1917–1940). I osa. Kunst, 1967, nr 3, lk 20–26.
  Ülevaade Eesti kunstielust peale oktoobrirevolutsiooni. Lisaks mainitud P. Liivoja.
• Evi Pihlak. Ajajärgu mõttekajastusi Nikolai Triigi joonistustes aastail 1911–1921. Kunst, 1967, nr 3, lk 27–34.
  Peamiselt 1910ndate joonistusest ja illustratsioonist.
• [Toimetus]. Kümme aastat kirjastust "Kunst". Kunst, 1968, nr 1, lk 18–19.
  Ülevaade tegevusest.
• Ene Lamp. Kunsti arengukäikust. Kujutav kunst 1943–1953. Kunst, 1968, nr 1, lk 19–22.
  Ülevaade toimunust.
• Irina Solomõkova. Oktoobrirevolutsioon ja eesti kunsti arengu küsimusi (1917–1940). II osa. Kunst, 1968, nr 1, lk 55–63.
  Eesti kunsti ja kommunismi seostest esimesel iseseisvusajal.
• Mart Eller. Kahest noorest kujurist. Kunst, 1968, nr 3, lk 17–22.
  Riho Kullast ja Matti Varikust
• Mart Eller. Varia. Professor Voldemar Vaga 70. aastane. Kunst, 1969, nr 1, lk 57–59.
  Elu ja tegevuse kokkuvõte
• Voldemar Erm. Varia. Et kiri ei valetaks... Kunst, 1969, nr 1, lk 60–63.
  Eesti Kunstiseltsist. Mainitud ka T. Karu, R. Lepp.
• Valter Jõeste. Varia. Meenutame kunstnikku-pedagoogi August Kilgast (1888–1953). Kunst, 1969, nr 1, lk 72–74.
  Eluloo kokkuvõte
• Inge Teder. Ellinor Piipuu. Kunst, 1969, nr 2, lk 15–19.
  Ülevaade loomingust.
• Evi Pihlak. Maastik eesti maalis. Kunst, 1969, nr 2, lk 25–36.
  Ülevaade peamiselt Pallase kunstnike loomingust. Kõige enam Mäge.
• Mart Eller, Jevgeni Kaljundi. Varia. Kunstiteadlane Villem Raam 60-aastane. Kunst, 1970, nr 2, lk 69–70.
  Elu ja loomingu kokkuvõte.
• Milvi Alas. Kõrgperioodist skulptor Voldemar Melliku loomingus. Kunst, 1970, nr 3, lk 14–22.
  Loomingu ülevaade 1926–1935.
• Evi Pihlak. Aleksander Tassa kunstnikuna. Kunst, 1970, nr 3, lk 23–35.
  Ülevaade loomingust.
• Kaalu Kirme. Helene Kuma töömail. Kunst, 1971, nr 39/1, lk 30–33.
  Ülevaade loomingust
• Milvi Alas. Vahetud kontaktid kultuurivaldkonnas. Émile Antoine Bourdelle'i näitus Ermitaažis. Kunst, 1972, nr 43/3, lk 24–30.
  Ülevaade loomingust.
• Kaalu Kirme. Tallinna Kunsttööstuskool. Kunst, 1975, nr 47/1, lk 14–17.
  Ülevaade ajaloost. Mainitud ka J. L. Jürgens, A. Zirk, R. Hurt.
• Leonhard Lapin. Art Nouveau arhitektuur Tallinnas. Kunst, 1978, nr 52/2, lk 21–27.
  Ülevaade näidetest.
• Evi Pihlak. Konrad Mäe tulek eesti kunsti. Kunst, 1978, nr 54/4, lk 24–26.
  Enne Eestisse tagasitulekut.
• Eha Ratnik. Konrad Mägi ja kunstiühing "Pallas". Kunst, 1978, nr 54/4, lk 28–31.
  Ühingu algusaegadest.
• Kaur Alttoa. Villem Raam ja Eesti keskaegne arhitektuur. Kunst, 1982, nr 59/1, lk 53–5.
  Ülevaade tööst.

Isiku poolt illustreeritud (3)

• Leo Soonpää. Moodsa Kunsti Osakond Riiklikus Kunstimuuseumis. Sirp ja Vasar, 10. mai 1941, lk 4.
  Detailne ülevaade 1. mail avatud ekspositsioonist. Mainitud ka Rand.
• Alfred Vaga. Joonistus ja graafika. Eesti Sõna, 14. veeb 1943, lk 6.
  Maalilisest ja graafilisest joonistusest.
• Leo Gens. Eesti monumentaalkunsti päevaprobleeme. Kunst, 1978, nr 52/2, lk 27–34.
  Rikalikult illustreeritud kokuvõte.

Isiku kajastamine audiovisuaal teostes (4)

Isiku kohta (3)

• Mälestusi Jaan Koorti viimasest tööpaigast Gželis. Eesti Raadio (ERR arhiiv), 1959.
  Pikkus: 26:54 Täpne kuupäev: 19. mai 1959
  Autor: Lembit Lauri
  Mälestusi Jaan Koorti viimasest tööpaigast Gželi keraamikatehases. Reporter Lembit Lauri. Vahetekste loevad Elfriede Ilves ja Rein Lepik. Saates räägivad Tui Koort (J. Koorti tütar), Mari Koort (J. Koorti abikaasa), Klavdija Suhhova, peainsener Semjon Eikelman. NB! Kopeerkaja! Eetris 19.05.1959.
• Kunstigalerii: Jaan Koort. Eesti Televisioon (ERR arhiiv), 1983.
  Pikkus: 29:32 Täpne kuupäev: 4. dets 1983
  Autor: Jüri Hain
  Sarnaselt teiste oma aja kultuuriinimestega oli Jaan Koort mitmekülgne mees. Skulptuuriloomingu kõrval on kõrgelt hinnatavad ka tema maalid ja keraamika. Jaan Koort on luuletanud, viiulimängu harrastanud, mööda ilma rännanud, kõige selle kõrval perekonnaisa olnud. Saates räägivad professor Enn Roos ning kunstniku tütar Tui Koort ja poeg Lennert Koort. Autor ja saatejuht Jüri Hain.
• Eesti kunst: Jaan Koort. Eesti Televisioon (ERR arhiiv), 1990.
  Pikkus: 23:32 Täpne kuupäev: 4. mai 1990
  Režissöör: Kadri Mardna; Autor: Tiina Pikamäe
  Kunstiajaloolane Tiina Pikamäe kõneleb skulptor Jaan Koorti elust ja loomingust

Isikut mainivad (1)

• Eesti kunst: Nikolai Triik. Eesti Televisioon (ERR arhiiv), 1990.
  Pikkus: 29:54 Täpne kuupäev: 6. aprill 1990
  Režissöör: Eno Leies; Autor: Evi Pihlak
  Kunstiajaloolane Evi Pihlak kõneleb kunstnik Nikolai Triigi elust ja loomingust. Saate režissöör Eno Leies.