Nikolai Triik ♂

Graafika Kunstnik Maal

Osalemine näitustel kunstnikuna (66)

Isikunäitused (2)

1. detsember 1934 – 20. detsember 1934. Professor Nikolai Triigi teoste näitus. Tallinna Kunstihoone

6. jaanuar 1935 – 27. jaanuar 1935. Nikolai Triigi teoste näitus. Kunstikool "Pallas"

Postuumsed isikunäitused (5)

30. detsember 1959 – 21. veebruar 1960. Nikolai Triigi teoste näitus. Tartu Kunstimuuseum

28. august 1974 – 22. september 1974. Nikolai Triik 90. Eesti Kunstimuuseum

1. oktoober 1974 – 27. oktoober 1974. Nikolai Triigi portreid TKM-i kogudest. Tartu Kunstimuuseum

7. detsember 1984 – 11. veebruar 1985. Nikolai Triik 100. Tartu Kunstimuuseum

6. august 1994 – 11. september 1994. Nikolai Triigi suured portreed. Tartu Kunstimuuseum

Grupinäitused (41)

11. juuni 1906 – 1. juuli 1906. Haapsalu kunsti- ja käsitöönäitus. Haapsalu Ühisgümnaasium

15. august 1909 – 31. august 1909. II Eesti kunstinäitus Tartus. Eesti Üliõpilaste Selts

4. september 1909 – 20. september 1909. II Eesti kunstinäitus Tallinnas. Tallinna pritsimaja

16. oktoober 1910 – 7. november 1910. III Eesti kunstinäitus Tartus. Teater "Vanemuine"

20. november 1910 – 28. november 1910. III Eesti kunstinäitus Valgas. Valga "Säde"

4. detsember 1910 – 12. detsember 1910. III Eesti kunstinäitus Pärnus. Pärnu linna koosolekute saal

30. detsember 1910 – 16. jaanuar 1910. III Eesti kunstinäitus Tallinnas. Tallinna pritsimaja

2. november 1913 – 21. november 1913. Noor-Eesti kunstinäitus 1913. Suurgildi hoone

20. veebruar 1914 – 24. veebruar 1914. Noor-Eesti kunstinäitus 1914. Teater "Vanemuine"

23. märts 1916 – 10. aprill 1916. Eesti Kunstiseltsi näitus. Kanuti Gildi SAAL

26. juuni 1918 – 1918. Kunstiseltsi "Lennok" eesti kunsti näitus Petrogradis. A. Jansoni kaubanduskool, Venemaa

9. juuli 1919 – 10. august 1919. I Eesti kunsti ülevaatenäitus. Tallinna Linna Tütarlaste Kommertsgümnaasium

11. detsember 1921 – 22. detsember 1921. Kunstiühing "Pallas" VI näitus. Kunstiühing "Pallas"

12. märts 1922 – 26. märts 1922. Raamatunäitus. Kunstiühing "Pallas"

8. september 1923 – 8. oktoober 1923. Eesti Kujutavate Kunstnikkude Keskühingu II järjekorraline sügisnäitus. Tallinna Eesti Põllumeeste Selts

15. veebruar 1925 – 1. märts 1925. Kunstiühing "Pallas" VIII näitus. Kunstikool "Pallas"

15. september 1925 – 19. oktoober 1925. II Eesti kunsti ülevaatenäitus. Kadrioru loss

19. september 1926 – 10. oktoober 1926. Eesti Kunstnikkude Liidu 4. järjekorraline kunstinäitus. Tallinna pritsimaja

25. september 1927 – 9. oktoober 1927. Kunstiühing "Pallas" X. järjekorraline kunstinäitus. Suurgildi hoone

2. september 1928 – 28. september 1928. Kujutava Kunsti Sihtkapitali kunstinäitus 1928. Lai 1

9. veebruar 1929 – 3. märts 1929. Eesti kunsti näitus Helsingis. Helsingi Taidehalli, Soome

1. mai 1929 – 15. mai 1929. Kunstiühing "Pallas" XI järjekorraline kunstinäitus. Kunstikool "Pallas"

4. mai 1929 – 18. mai 1929. Eesti kunsti näitus Pariisis. Palette française galerii, Prantsusmaa

9. juuni 1929 – 23. juuni 1929. Eesti kunsti näitus Lübeckis. Museum Behnhaus Drägerhaus, Saksamaa

15. august 1929 – 20. september 1929. Eesti kunsti näitus Kielis. Kunsthalle Kiel, Saksamaa

6. oktoober 1929 – 3. november 1929. Eesti kunsti näitus Königsbergis. Königsbergi loss, Venemaa

4. jaanuar 1930 – 15. jaanuar 1930. Eesti kunsti näitus Berliinis. Berliini Pedagoogika Keskinstituut, Saksamaa

16. märts 1930 – 16. aprill 1930. Eesti kunsti näitus Kölnis. Kölni Tarbekunstimuuseum, Saksamaa

10. mai 1930 – 25. mai 1930. Eesti kunsti näitus Kopenhagenis. Den Frie Udstilling, Taani

28. veebruar 1932 – 20. märts 1932. Kunstiühing "Pallas" XIV järjekorraline kunstinäitus. Kunstikool "Pallas"

10. aprill 1932 – 1. mai 1932. Eesti Kunstnikkude Ryhm. Kujutava Kunsti Sihtkapitali Valitsus

29. juuni 1932 – 10. juuli 1932. Üle-eestiline kunstinäitus. Kunstikool "Pallas"

7. märts 1935 – 27. märts 1935. Eesti kunsti näitus Moskvas. Nõukogude Liidu kunstnikkonna kooperatiiv, Venemaa

5. oktoober 1935 – 5. november 1935. Kujutava Kunsti Sihtkapitali Valitsuse kunsti aastanäitus 1935. Tallinna Kunstihoone

15. märts 1936 – 29. märts 1936. Kunstiühing "Pallas" XVII järjekordne kunstinäitus. Kunstikool "Pallas"

14. märts 1937 – 4. aprill 1937. Kunstiühing "Pallas" XVIII järjekorraline kunstinäitus. Kunstikool "Pallas"

27. märts 1938 – 10. aprill 1938. Kunstiühing "Pallas" XX järjekorraline kunstinäitus. Kunstikool "Pallas"

12. november 1938 – 30. november 1938. Kunsti sügisnäitus 1938. Tallinna Kunstihoone

18. veebruar 1939 – 28. veebruar 1939. Eesti kunsti näitus Roomas. Galleria di Roma, Itaalia

24. märts 1939 – 10. aprill 1939. Eesti kunsti näitus Budapestis. Nemzeti Szalon, Ungari

3. märts 1940 – 17. märts 1940. Eesti Kujutavate Kunstnikkude Keskühingu XXIII kunstinäitus 1940. Tallinna Kunstihoone

Postuumsed grupinäitused (16)

12. veebruar 1942 – 15. märts 1942. Kolm inimpõlve eesti kunsti. Eesti Kunstimuuseum, Tallinna Kunstihoone

24. juuli 1942 – 19. jaanuar 1943. Tartu Kunstimuuseumi laiendatud näitus. Tartu Kunstimuuseum

16. veebruar 1946 – 10. märts 1946. Estnisk och lettisk konst. Liljevalchs konsthall, Rootsi

23. veebruar 1946 – 26. veebruar 1946. Eesti kunst. K.B. Hallen, Taani

27. september 1964 – 26. oktoober 1964. Eesti joonistus XIX sajandi lõpust 1940. aastani. Tartu Kunstimuuseum

17. mai 1967 – 28. aprill 1967. Eesti graafika. Galerie Hörhammer, Soome

23. oktoober 1967 – 25. detsember 1967. Inimene, töö, võitlus. Eesti Kunstimuuseum

18. detsember 1968 – 30. märts 1969. Eestimaa eesti kunstis. Eesti Kunstimuuseum

12. november 1976 – 31. jaanuar 1977. Eesti akvarell. Eesti Kunstimuuseum

26. mai 1999 – 13. juuni 1999. Näitus Tartu Kõrgema Kunstikooli "Pallas" 80. aastapäeva tähistamiseks. Haapsalu Linnagalerii

1. oktoober 1999 – 31. oktoober 1999. Näitus Tartu Kõrgema Kunstikooli "Pallas" 80. aastapäeva tähistamiseks. Vana-Võromaa kultuurikoda

28. aprill 2000 – 22. mai 2000. Näitus Tartu Kõrgema Kunstikooli "Pallas" 80. aastapäeva tähistamiseks. Narva Muuseumi Kunstigalerii

15. juuni 2005 – 10. juuli 2005. Tartu aeg. Tartu Kunstimaja

30. aprill 2010 – 26. juuni 2010. Meri, rand ja Saaremaa Enn Kunila kogudes. Kuressaare Raegalerii

9. september 2017 – 25. veebruar 2018. Kurja lillede lapsed. Eesti dekadentlik kunst. Kumu Kunstimuuseum

15. veebruar 2023 – 13. märts 2023. Eesti maalikunsti klassika 1900–1945. Kodumaa loodus, linnad ja inimesed. Teoseid[...]. Haus galerii

Teiste kunstnike isikunäitused (2)

21. aprill 1978 – 4. juuni 1978. Aleksander Uuritsa mälestusnäitus. Tartu Kunstimuuseum

13. märts 2025 – 31. august 2025. Õed Meid. Avangard ja argielu. Kumu Kunstimuuseum

Bibliograafia

Isiku kajastamine artiklites (97)

Isiku kohta (3)

• Evi Pihlak. Varasem periood Nikolai Triigi loomingus. Kunst, 1960, nr 1, lk 28–33.
  Triigi loomingust. Mainitakse 1908. a sõltumatute salongi kevadnäitust, mis ei näi tõele vastavat (aetud segamini Koortiga?). Mainitud M. Levinit
• Evi Pihlak. Ajajärgu mõttekajastusi Nikolai Triigi joonistustes aastail 1911–1921. Kunst, 1967, nr 3, lk 27–34.
  Peamiselt 1910ndate joonistusest ja illustratsioonist.
• Ilmar Malin. Kunstnik ja tema portree. Kunst, 1978, nr 54/4, lk 35–36.
  Ühest pildist.

Isikust pikemalt (17)

• Leo Soonpää. Moodsa Kunsti Osakond Riiklikus Kunstimuuseumis. Sirp ja Vasar, 10. mai 1941, lk 4.
  Detailne ülevaade 1. mail avatud ekspositsioonist. Mainitud ka Rand.
• Arvo Mägi [A. Mägi]. Tartu Kunstimuuseumi külastades. Postimees, 11. dets 1941, lk 4.
  Põhjalik ekspositsiooni kirjeldus.
• Ants Murakin. Kunsti rahvuslikkusest. Eesti Sõna, 5. märts 1942, lk 6.
  Milline osa eesti kunstist on rahvuslik?
• Alfred Vaga. "Kolm inimpõlve eesti kunstis". Nooremate kunstnike looming. Eesti Sõna, 8. märts 1942, lk 6.
  Põhjaliku arvustuse kolmas osa. Lõpus päris karm kriitika näituse kohta üldiselt.
• Ella Vende. Kolm inimpõlve eesti kunsti. Postimees, 9. märts 1942, lk 4.
  Põhjalik ülevaade.
• Alfred Vaga. "Kalevipoeg" eesti kunstis. Eesti Sõna, 23. mai 1942, lk 8.
  Ülevaade.
• Alfred Vaga. Saaremaa Eesti kunstis. Eesti Sõna, 13. sept 1942, lk 6.
  Lühike ülevaade.
• Alfred Vaga. Joonistus ja graafika. Eesti Sõna, 14. veeb 1943, lk 6.
  Maalilisest ja graafilisest joonistusest.
• Armin Tuulse. Eesti kunstipioneeride loomingust. Postimees, 17. juuni 1943, lk 6.
  Laikmaa, Raua, Mäe ja Triigi loomingust.
• Helmi Üprus. Johannes Saal. Kunst, 1964, nr 2, lk 22–26.
  Pikem elu ja loomingu kokkuvõte
• Evi Pihlak. Vähetuntud lehekülgi Eesti kunstist. Balder Tomasberg. Kunst, 1967, nr 1, lk 40–46.
  Ülevaade kunstnikust.
• Irina Solomõkova. Oktoobrirevolutsioon ja eesti kunsti arengu küsimusi (1917–1940). I osa. Kunst, 1967, nr 3, lk 20–26.
  Ülevaade Eesti kunstielust peale oktoobrirevolutsiooni. Lisaks mainitud P. Liivoja.
• Irina Solomõkova. Oktoobrirevolutsioon ja eesti kunsti arengu küsimusi (1917–1940). II osa. Kunst, 1968, nr 1, lk 55–63.
  Eesti kunsti ja kommunismi seostest esimesel iseseisvusajal.
• Evi Pihlak. Maastik eesti maalis. Kunst, 1969, nr 2, lk 25–36.
  Ülevaade peamiselt Pallase kunstnike loomingust. Kõige enam Mäge.
• Rein Loodus. Üksteist aastakümmet rahvuslikku raamatugraafikat – stiili-suunitluslik konspekt. Kunst, 1970, nr 2, lk 1–9.
  Ülevaade ajaloost.
• Evi Pihlak. Aleksander Tassa kunstnikuna. Kunst, 1970, nr 3, lk 23–35.
  Ülevaade loomingust.
• Mai Levin. Juugendstiil Eesti kunstis. Kunst, 1978, nr 52/2, lk 1–14.
  Stiili ülevaade rohkete illustratsioonidega. Mainitud ka Arbo.

Isikut mainivad (76)

• [Toimetus]. Kunstiloengute sari Tartus. Sirp ja Vasar, 26. okt 1940, lk 8.
  Tartu Kultuurimajas toimuvad loengud.
• Leo Soonpää. Ants Laikmaa saab 5. mail 75-aastaseks. Sirp ja Vasar, 30. aprill 1941, lk 4.
  Ülevaade loomingust.
• Armin Tuulse. Ants Laikmaa 75-aastane. Tartu Kommunist, 5. mai 1941, lk 5.
  Ülevaade loomingust.
• [Toimetus]. Täna avatakse Tartu Kunstimuuseum. Tartu Kommunist, 22. juuni 1941, lk 4.
  Suurturg 3. Viis saali. Detailne ülevaade väljapanekust.
• [Toimetus]. Kolm inimpõlve eesti kunsti. Eesti Sõna, 3. veeb 1942, lk 8.
  Näitusel üle 400 teose.
• [Teadmata]. Homme avatakse Eesti kunsti ülevaatenäitus. Eesti Sõna, 11. veeb 1942, lk 2.
  Ülevaade näitusest.
• Albert Kivikas [Alb. K]. Vaikne hääl. Eesti Sõna, 14. veeb 1942, lk 1.
  Tuleb ehitada üles oma rahva kunst.
• [Teadmata]. Eesti kunsti keskmise ja noorema sugupõlve kandel. Eesti Sõna, 14. veeb 1942, lk 6.
  "Kolm inimpõlve eesti kunstis" näituse kirjeldus.
• Alfred Vaga. "Kolm inimpõlve eesti kunsti". Eesti Sõna, 1. märts 1942, lk 6.
  Teine osa arvustusest. Kõige pikemalt Laikmaast.
• Alfred Vaga. Austust rahvuslikkusele kunstis. Korraldagem kunstinäitus kodumaisel ainestikul. Eesti Sõna, 11. märts 1942, lk 6.
  Vastulause Murakini artiklile. Suhteliselt poliitiline.
• Voldemar Erm [V. E.]. Tartu Kunstimuuseum. Muuseumi kogud on kasvanud üle 1500 teose. Eesti Sõna, 15. märts 1942, lk 6.
  Ülevaade muuseumist ja praegusest väljapanekust. Üks foto ekspositsioonist.
• [Toimetus]. A. Laikmaa annetus Kunstimuuseumile. Eesti Sõna, 21. aprill 1942, lk 6.
  Varasemaid teoseid ja Triigi portree temast.
• Helmi Üprus. Tartu Baltimaade kunstielu keskusena 19. sajandil. Postimees, 20. mai 1942, lk 6.
  Ülevaade.
• Alfred Vaga. "Kalevipoeg" eesti kunstis. Eesti Sõna, 28. mai 1942, lk 6.
  Artikli teine osa. Pikemalt Kristjan Rauast.
• Mart Pukits. Vanemaid Tartu kunstnikke. Oskar Hoffmann. Postimees, 8. juuni 1942, lk 6.
  Vastulause Vaga artiklile seoses Kalevipoja ainelise maaliga.
• [JVG]. Kunst ja rahvas. Eesti Sõna, 28. juuni 1942, lk 1.
  Juhtkiri. Ei tohi maalida "ilusaid pilte".
• [Teadmata]. Suurim eesti moodsa kunsti demonstratsioon Tartus. Postimees, 23. juuli 1942, lk 2.
  Tartu Kunstimuuseum avatakse uuesti 24.07. (samal päeval tähistati Tartu vabastamise aastapäeva). 1. juunist kuulub linnale. Senise viie galerii asemel kaheksa. Detailne ülevaade.
• Voldemar Erm. Sügisene kunstinäitus Tartus. Eesti Sõna, 15. nov 1942, lk 6.
  Põhjalik arvustus.
• Alfred Vaga. Ants Laikmaa elust ja loomingust. Eesti Sõna, 22. nov 1942, lk 6.
  Ülevaade surma puhul.
• Armin Tuulse. Ants Laikmaa looming. Postimees, 23. nov 1942, lk 2.
  Ülevaade loomingust surma puhul.
• [Teadmata]. Ants Laikmaa surisoov oli: "Tahan surra omas templis". Postimees, 24. nov 1942, lk 4.
  Kirjeldus matustest.
• Juhan Viidang. Kaunistatud Eesti raamat. Eesti Sõna, 20. dets 1942, lk 6.
  Lühike ülevaade.
• Alfred Vaga. Eduard Viiralt skulptorina. Eesti Sõna, 7. veeb 1943, lk 6.
  Ülevaade loomingust.
• Alfred Vaga. Kunstikriitika ja tänapäev. Eesti Sõna, 14. märts 1943, lk 6.
  Kriitika olemusest varasemate näidetega.
• Armin Tuulse. Eelseisva kunstinäituse puhul. Postimees, 15. mai 1943, lk 6.
  Üldine ülevaade Pallase tegevusest ja Eesti kunsti üldpildist.
• Armin Tuulse. Kristjan Raua kunsti põhijooni. Postimees, 26. mai 1943, lk 6.
  Ülevaade loomingust.
• Mart Pukits [M. P.]. Kunstiühing "Pallas". Postimees, 6. juuni 1943, lk 6.
  Ülevaade algusaegadest. Autor eeldatavasti Pukits.
• Alfred Vaga. J. Greenberg. Kolmkümmend aastat kunstilist loovtegevust. Eesti Sõna, 20. juuni 1943, lk 6.
  Ülevaade elust ja loomingust. Mainitud ka N. Nevinski.
• [S. S.]. Tartu Kunstimuuseum. Vähehaaval kuid pidevalt jätkub enamliku terrorirünnaku hävitus jälgede kõrvaldamine. Eesti Sõna, 15. sept 1943, lk 5.
  Ülevaade asutamisest ja tegevusest. Vaated ekspositsioonile. Kannatada saanud teostest.
• Voldemar Erm. Jaan Koort. Suurmeistri 60. sünnipäeval. Postimees, 7. nov 1943, lk 6.
  Elust ja loomingust.
• Evi Pihlak. Värvist Konrad Mägi loomingus. Kunst, 1959, nr 2, lk 35–42.
  Loomingu kokkuvõte
• [Toimetus]. Varia. Eest NSV kunstnike liidu X kongress. Kunst, 1959, nr 2, lk 67–70.
  Ettekannete kokkuvõtted
• Lehti Viiroja. Ernst Kollom. Kunst, 1959, nr 2, lk 78–79.
  50. juubeli tervitus
• Virve Hinnov. Noored R. Timotheuse loomingus. Kunstniku personaalnäituse puhul. Kunst, 1960, nr 1, lk 73–75.
  Tartu Kunstimuuseumi personaalnäituse arvustus
• Irina Solomõkova. Hando Mugasto illustratsioonid Marie Underi luulevalimikule "Ja liha sai sõnaks". Kunst, 1960, nr 3, lk 17–26.
• Hilja Jõgi. Vabagraafikast Richard Kaljo loomingus. Kunst, 1961, nr 2, lk 13–19.
  Kaljo nõukogude periood tööd
• Lehti Viiroja. Kristjan Raud – monumentaalse kunsti looja. Kunst, 1961, nr 2, lk 22–30.
  Elu ja loomingu kokkuvõte
• [Toimetus]. Ida Keerdo. Kunst, 1961, nr 2, lk 59.
• Aleksander Pilar. Mõtteid plakatikunsti spetsiifikast. Kunst, 1961, nr 3, lk 9–13.
  Kuidas teha õigeid plakateid
• Paul Härmson. Mõtteid Kristjan Rauast ja arhitektuurist. Kunst, 1961, nr 4, lk 4–10.
  Loomingu analüüs
• Tiina Nurk. Mõtteid Ado Vabbest. Kunst, 1962, nr 4, lk 24–31.
  Loomingu ja töö kokkuvõte
• Evi Pihlak. Villem Ormisson. Kunst, 1964, nr 2, lk 27–31.
  Kunstniku loomingu ülevaade
• Niina Raid. Eduard Viiraltilt Eesti Rahva Muuseumile. Kunst, 1964, nr 2, lk 53–54.
• Irina Solomõkova. Oskar Kallis. Kunst, 1964, nr 3, lk 27–34.
  Elu ja looming
• Mart Eller. Skulptor Roman Haavamägi. Kunst, 1964, nr 3, lk 52–53.
• Helene Johani. Lõpetamata maal ja autori võitlustee. Kunst, 1965, nr 1, lk 18–25.
  Andrus Johanist ja töörahva ülestõusu maalist. Mainitud H. Mäeloog
• Nigol Andresen. Kaks venda kunstis. Kunst, 1965, nr 1, lk 26–32.
  Kristjan ja Paul Rauast
• Tiina Nurk. Kõrgeima kunstikooli "Pallas" osa eesti graafika arendamisel. Kunst, 1965, nr 1, lk 31–36.
  Ülevaade. Mainitud A. Protsin
• Aino Kartna. Paul Burman ja loomad. Kunst, 1965, nr 2/3, lk 58–64.
• Vaike Tiik. Eesti kunstielu XIX ja XX sajandi vahetusel. Kunst, 1966, nr 1, lk 1–12.
  Kunstielu kokkuvõte. Lisaks mainitud C. Reisberg, B. Johanson, Kuusik, Kuusk, Rist.
• Eha Ratnik. Eesti kunstnikud välismaal 1905. a. revolutsioonile järgnenud reaktsiooniaastail. Kunst, 1966, nr 1, lk 13–20.
  Eesti kunstnike elust peamiselt Münchenis ja Pariisis, muudest kohtades Norra, Berliin, Itaalia, Helsingi. Lisaks mainitud ka Štšedrin ja Fierz.
• Vaike Tiik. Reisimuljeid ja mälestusi Ants Laikmaa sulest. Kunst, 1966, nr 1, lk 21–27.
  100. sünniaastapäeva puhul. Mainitud ka Baggohufvud, Schaefer, Vahtramäe, Grünberg.
• Mai Lumiste. Ants Laikmaa pedagoogilisest tegevusest. Kunst, 1966, nr 1, lk 28–32.
  Nii kooli ajaloost kui Laikma õpetamismetoodikast.
• Eha Ratnik. Karl Päsimäe loomingust. Kunst, 1966, nr 3, lk 30–35.
  Ülevaade elust ja loomingust.
• Nigol Andresen. Märt Laarman. Kunst, 1967, nr 2, lk 19–27.
  Laarmani loomingust EKMi näituse taustal
• Elfriede Tool-Marran. Vähetuntud lehekülgi Eesti kunstist. Aleksander Mülber. Kunst, 1967, nr 2, lk 54–62.
  Ülevaade elust ja loomingust.
• [Toimetus]. Kümme aastat kirjastust "Kunst". Kunst, 1968, nr 1, lk 18–19.
  Ülevaade tegevusest.
• Ene Lamp. Kunsti arengukäikust. Kujutav kunst 1943–1953. Kunst, 1968, nr 1, lk 19–22.
  Ülevaade toimunust.
• Tiina Nurk. Kõrgema Kunstikooli "Pallas" õppesüsteemist. Kunst, 1968, nr 3, lk 23–30.
  Detailne ülevaade õppesüsteemist.
• Mai Levin. Varia. Ühe Wiiralti näituse puhul. Kunst, 1968, nr 3, lk 51–52.
  V. Kohvi kunstikogu põhjal EKMis toimunud näitusest ja seal olnud teostest.
• Eha Ratnik. Tartu maal täna. Kunst, 1969, nr 1, lk 1–7.
  Ülevaade hetkeseisust 1968. aasta Tartu kunstinäituse põhjal.
• Mai Levin. Vähetuntud lehekülgi Eesti kunstis. Kuno Veeberi teoste näitusel. Kunst, 1969, nr 1, lk 25–29.
  Loomingu kokkuvõte.
• Voldemar Erm. Varia. Et kiri ei valetaks... Kunst, 1969, nr 1, lk 60–63.
  Eesti Kunstiseltsist. Mainitud ka T. Karu, R. Lepp.
• Valter Jõeste. Varia. Meenutame kunstnikku-pedagoogi August Kilgast (1888–1953). Kunst, 1969, nr 1, lk 72–74.
  Eluloo kokkuvõte
• Villu Toots. Kirja osa Eesti raamatugraafikas. Kunst, 1970, nr 2, lk 10–21.
  Tüpograafiast raamatuillustratsioonis.
• Jüri Kuuskemaa. Plakat – tänava ehe. Kunst, 1970, nr 3, lk 1–7.
• Milvi Alas. Kõrgperioodist skulptor Voldemar Melliku loomingus. Kunst, 1970, nr 3, lk 14–22.
  Loomingu ülevaade 1926–1935.
• Mai Levin. Eesti graafika 1968–1971. Kunst, 1971, nr 40/2, lk 5–12.
  Ülevaade toimunust.
• Villem Raam. Lepo Mikko looming. Kunst, 1971, nr 40/2, lk 18–27.
  Ülevaade elust ja loomingust 60 sünnipäeva puhul
• Hilja Läti. Peet Areni loomingust. Kunst, 1974, nr 45/1, lk 21–25.
  Ülevaade.
• Kaalu Kirme. Tallinna Kunsttööstuskool. Kunst, 1975, nr 47/1, lk 14–17.
  Ülevaade ajaloost. Mainitud ka J. L. Jürgens, A. Zirk, R. Hurt.
• Eha Ratnik. Kunstiühing "Pallas" kujutavate kunstnike organisatsioonina 1930. aastail. Kunst, 1976, nr 48/1, lk 30–33.
  Ülevaade tegevusest. Lisaks mainitud A. Ustinov, J. Kljavin, Nikitin, V. Botškarjov.
• Eha Ratnik. Juhan Muksi loomingust. Kunst, 1976, nr 49/2, lk 40–43.
  Ülevaade loomingust.
• Toivo Toomemets. Juugendlik tarbegraafika Eestis. Kunst, 1978, nr 52/2, lk 15–18.
  Lühike ülevaade illustratsioonidest ja graafilisest disainist. Mainitud ka Arbo.
• Evi Pihlak. Konrad Mäe tulek eesti kunsti. Kunst, 1978, nr 54/4, lk 24–26.
  Enne Eestisse tagasitulekut.
• Tiina Nurk. Konrad Mägi ja kunstikool "Pallas". Kunst, 1978, nr 54/4, lk 32–34.
  Ülevaade kooli algusest.

Isiku poolt illustreeritud (1)

• Erna Aavasaar. Tammsaaret mälestades. Sirp ja Vasar, 1. märts 1941, lk 1,3.
  Esimese surma-aastapäeva puhul. Esikaanel Triigi ja Sannamehe teosed.

Isiku kajastamine audiovisuaal teostes (3)

Isiku kohta (3)

• Nikolai Triik. Eesti Raadio (ERR arhiiv), 1959.
  Pikkus: 29:38 Täpne kuupäev: 8. aug 1959
  Autor: Lembit Lauri
  Raadioolukirjeldus "Nikolai Triik". Saade maalikunstnikust - Nikolai Triik (1884-1940). Kadrioru Kunstimuuseumis on Nikolai Triigi mälestusnäitus. Saate sissejuhatus ja vahetekstid diktorilt. Nikolai Triigist ja tema loomingust kõnelevad kunstiajaloolane ja näituse koostaja Evi Pihlak, restauraator Eerik Põld, Nikolai Triigi õpilane Lepo Mikko ja tema abikaasa Agnes Lamp-Mikko, Nikolai Triigi õde Liidia Triik. Reporter on Lembit Lauri. Eetris 08.08.1959. VAS-58
• Eesti kunst: Nikolai Triik. Eesti Televisioon (ERR arhiiv), 1990.
  Pikkus: 29:54 Täpne kuupäev: 6. aprill 1990
  Režissöör: Eno Leies; Autor: Evi Pihlak
  Kunstiajaloolane Evi Pihlak kõneleb kunstnik Nikolai Triigi elust ja loomingust. Saate režissöör Eno Leies.
• Nooreestlased Ahvenamaal. Eesti Televisioon (ERR arhiiv), 2006.
  Pikkus: 26:21
  Viis nooreestlast Nikolai Triik, Konrad Mägi, Aleksander Tassa, Anton Starkopf ja Friedebert Tuglas veetsid aastatel 1906-1913 mitu suve Ahvenamaal.