Ants Laikmaa ♂

Kunstnik Maal Pastell

Osalemine näitustel kunstnikuna (49)

Postuumsed isikunäitused (6)

5. mai 1951 – 1. oktoober 1951. Maalikunstnik Ants Laikmaa teoste valiknäitus. Tartu Kunstimuuseum

27. aprill 1966 – 3. juuli 1966. Ants Laikmaa 100. Eesti Kunstimuuseum

21. september 1966 – 13. november 1966. Ants Laikmaa teoste näitus. Tartu Kunstimuuseum

12. juuni 1976 – 26. juuli 1976. Ants Laikmaa Itaalias ja Aafrikas maalitud pastellid. Eesti Kunstimuuseum

26. november 1977 – 8. jaanuar 1978. Ants Laikmaa maastikud. Tartu Kunstimuuseum

8. mai 1991 – 4. august 1991. Ants Laikmaa pastellid kodumaistel motiividel. Kristjan Raua Majamuuseum

Grupinäitused (32)

18. detsember 1903 – 5. jaanuar 1904. Hans Laipmanni ja kooli näitus. Eestimaa Provintsiaalmuuseum

20. detsember 1904 – 14. jaanuar 1905. Laipmanni kooli näitus. Ants Laikmaa ateljeekool

6. august 1905 – 8. august 1905. Tartu Eesti Põllumeeste Seltsi näitus 1905. Tartu vana näituseplats

11. juuni 1906 – 1. juuli 1906. Haapsalu kunsti- ja käsitöönäitus. Haapsalu Ühisgümnaasium

12. august 1906 – 30. august 1906. Esimene eesti kunsti näitus. Eesti Üliõpilaste Selts

15. august 1909 – 31. august 1909. II Eesti kunstinäitus Tartus. Eesti Üliõpilaste Selts

4. september 1909 – 20. september 1909. II Eesti kunstinäitus Tallinnas. Tallinna pritsimaja

20. veebruar 1914 – 24. veebruar 1914. Noor-Eesti kunstinäitus 1914. Teater "Vanemuine"

9. mai 1915 – 27. mai 1915. Ants Laikmaa õpilaste tööde näitus. Ants Laikmaa ateljeekool

23. märts 1916 – 10. aprill 1916. Eesti Kunstiseltsi näitus. Kanuti Gildi SAAL

20. oktoober 1918 – detsember 1918. Tallinna eraomanduse kunstinäitus. Eestimaa Provintsiaalmuuseum

9. november 1918 – detsember 1918. VI Eesti kunstinäitus. Rahvusooper Estonia

9. juuli 1919 – 10. august 1919. I Eesti kunsti ülevaatenäitus. Tallinna Linna Tütarlaste Kommertsgümnaasium

15. september 1925 – 19. oktoober 1925. II Eesti kunsti ülevaatenäitus. Kadrioru loss

2. juuni 1926 – 20. juuni 1926. Vabaõhumuuseumi näitus. Kadrioru loss

9. veebruar 1929 – 3. märts 1929. Eesti kunsti näitus Helsingis. Kunsthalle Helsinki, Soome

4. mai 1929 – 18. mai 1929. Eesti kunsti näitus Pariisis. Palette française galerii, Prantsusmaa

9. juuni 1929 – 23. juuni 1929. Eesti kunsti näitus Lübeckis. Museum Behnhaus Drägerhaus, Saksamaa

15. august 1929 – 20. september 1929. Eesti kunsti näitus Kielis. Kunsthalle Kiel, Saksamaa

6. oktoober 1929 – 3. november 1929. Eesti kunsti näitus Königsbergis. Königsbergi loss, Venemaa

4. jaanuar 1930 – 15. jaanuar 1930. Eesti kunsti näitus Berliinis. Berliini Pedagoogika Keskinstituut, Saksamaa

16. märts 1930 – 16. aprill 1930. Eesti kunsti näitus Kölnis. Kölni Tarbekunstimuuseum, Saksamaa

10. mai 1930 – 25. mai 1930. Eesti kunsti näitus Kopenhagenis. Den Frie Udstilling, Taani

7. märts 1935 – 27. märts 1935. Eesti kunsti näitus Moskvas. Nõukogude Liidu kunstnikkonna kooperatiiv, Venemaa

18. märts 1937 – 5. aprill 1937. E.K.K.K.Ü. 1922–1937. 15 aasta juubeli näitus. Tallinna Kunstihoone

18. veebruar 1939 – 28. veebruar 1939. Eesti kunsti näitus Roomas. Galleria di Roma, Itaalia

24. märts 1939 – 10. aprill 1939. Eesti kunsti näitus Budapestis. Nemzeti Szalon, Ungari

26. veebruar 1940 – 10. märts 1940. Tartu Kunstimuuseumi alusvara näitus. Kunstikool "Pallas"

7. aprill 1940 – 21. aprill 1940. Kunstiühing "Pallas" XXII järjekorraline kunstinäitus. Kunstikool "Pallas"

12. veebruar 1942 – 15. märts 1942. Kolm inimpõlve eesti kunsti. Eesti Kunstimuuseum, Tallinna Kunstihoone

6. juuni 1942 – 5. juuli 1942. Kunsti kevadnäitus 1942. Tallinna Kunstihoone

24. juuli 1942 – 19. jaanuar 1943. Tartu Kunstimuuseumi laiendatud näitus. Tartu Kunstimuuseum

Postuumsed grupinäitused (11)

16. veebruar 1946 – 10. märts 1946. Estnisk och lettisk konst. Liljevalchs konsthall, Rootsi

23. oktoober 1967 – 25. detsember 1967. Inimene, töö, võitlus. Eesti Kunstimuuseum

18. detsember 1968 – 30. märts 1969. Eestimaa eesti kunstis. Eesti Kunstimuuseum

2. juuni 1971 – 2. august 1971. Lilled ja natüürmort eesti kunstis. Eesti Kunstimuuseum

12. aprill 1991 – 24. juuni 1991. Ants Laikmaa ja eesti pastellmaal. Eesti Kunstimuuseum

24. mai 2005 – 4. juuni 2005. Ajaleht eesti kunstis. Tartu Kunstimaja

30. aprill 2010 – 26. juuni 2010. Meri, rand ja Saaremaa Enn Kunila kogudes. Kuressaare Raegalerii

13. jaanuar 2017 – 5. veebruar 2017. Kulda väärt kunst. Tartu Kunstimaja

9. september 2017 – 25. veebruar 2018. Kurja lillede lapsed. Eesti dekadentlik kunst. Kumu Kunstimuuseum

4. oktoober 2019 – 31. oktoober 2019. Kunstiklassika oksjon. Sügis 2019. Haus galerii

30. november 2023 – 22. jaanuar 2024. Koidula Eesti kunstis. Vändra Kunstigalerii

Bibliograafia

Isiku poolt kirjutatud artiklid (1)

• Vanameistri tänu. Sirp ja Vasar, 10. mai 1941, lk 4.
  Tänab lehe kaudu kõiki õnnitlejaid.

Isiku kajastamine artiklites (98)

Isiku kohta (26)

• [Toimetus]. A. Laikmaa 75-a. sünnipäeva tähistamise aktus. Sirp ja Vasar, 30. aprill 1941, lk 4.
  5. mail Kunstihoones.
• Leo Soonpää. Ants Laikmaa saab 5. mail 75-aastaseks. Sirp ja Vasar, 30. aprill 1941, lk 4.
  Ülevaade loomingust.
• Armin Tuulse. Ants Laikmaa 75-aastane. Tartu Kommunist, 5. mai 1941, lk 5.
  Ülevaade loomingust.
• [Toimetus]. A. Laikmaa sünnipäevaaktus. Sirp ja Vasar, 10. mai 1941, lk 4.
  5. mail Kunstihoones, kunstnik ise ei osalenud tervislikel põhjustel.
• [Toimetus]. A. Laikmaa annetus Kunstimuuseumile. Eesti Sõna, 21. aprill 1942, lk 6.
  Varasemaid teoseid ja Triigi portree temast.
• [Toimetus]. Ants Laikmaa surnud. Eesti Sõna, 20. nov 1942, lk 1.
  Suri eile hommikul.
• [Toimetus]. Ants Laikmaa surnud. Postimees, 20. nov 1942, lk 4.
  Suri 19. novembril.
• [K. E.]. Kolm mälestuskildu Ants Laikmaast. Postimees, 21. nov 1942, lk 4.
  Teadmata autori mälestused kunstniku surma puhul. Võib-olla Kaarel Eerme.
• [Toimetus]. Ants Laikmaa maetakse Taeblas homme. Eesti Sõna, 22. nov 1942, lk 3.
  23.11 kell 13.
• Alfred Vaga. Ants Laikmaa elust ja loomingust. Eesti Sõna, 22. nov 1942, lk 6.
  Ülevaade surma puhul.
• [R.]. Ants Laikmaa kunstiteenijana. Eesti Sõna, 22. nov 1942, lk 6.
  Lühike ülevaade surma puhul.
• Voldemar Erm. Mõni nädal enne surma... Viimne kohtumine kunstnikuga Taeblas. Eesti Sõna, 22. nov 1942, lk 6.
  Ants Laikmaaga tema talus jalutamas.
• Armin Tuulse. Ants Laikmaa looming. Postimees, 23. nov 1942, lk 2.
  Ülevaade loomingust surma puhul.
• [Toimetus]. Ants Laikmaa maetakse täna. Postimees, 23. nov 1942, lk 2.
  Toimub Taeblas.
• [Teadmata]. Ants Laikmaa ise enesest. Postimees, 24. nov 1942, lk 4.
  Laikmaa memuaaride põhjal.
• [Teadmata]. Ants Laikmaa surisoov oli: "Tahan surra omas templis". Postimees, 24. nov 1942, lk 4.
  Kirjeldus matustest.
• Rudolf Põldmäe. Ants Laikmaa rahvaluulekogujana. Eesti Sõna, 25. nov 1942, lk 6.
  Tegevusest Läänemaal.
• [Toimetus]. Ants Laikmaa sängitati mulda. Eesti Sõna, 25. nov 1942, lk 6.
  Matusetalitus Taeblas.
• Karl Arthur Adson [ArA]. Kunstniku kodu. Eesti Sõna, 25. nov 1942, lk 6.
  Kirjeldus Laikmaa kodust Taeblas.
• [Teadmata]. Ants Laikmaa maapaos. Postimees, 26. nov 1942, lk 6.
  Teadmata minajutustaja räägib 1907. aasta vahistamisele järgnenud sündmustest.
• Voldemar Eller [Volli Eller]. Ants Laikmaa kunstipedagoogilised meetodid. Eesti Sõna, 29. nov 1942, lk 6.
  Väga põhjalik kirjeldus õppetööst.
• Villem Raam. Kunstipärandist ja Ants Laikmaa viiest vähetuntud maastikust. Kunst, 1960, nr 1, lk 75–78.
  Viiest Laikmaa sõbra seinal rippuvast teosest ja andmeid Laikmaa sugulaste kohta
• Vaike Tiik. Reisimuljeid ja mälestusi Ants Laikmaa sulest. Kunst, 1966, nr 1, lk 21–27.
  100. sünniaastapäeva puhul. Mainitud ka Baggohufvud, Schaefer, Vahtramäe, Grünberg.
• Mai Lumiste. Ants Laikmaa pedagoogilisest tegevusest. Kunst, 1966, nr 1, lk 28–32.
  Nii kooli ajaloost kui Laikma õpetamismetoodikast.
• Priidu Aavik. Väsimatu. Mälestuskilde Ants Laikmaast ja tema stuudiost aastatel 1922–1930. Kunst, 1966, nr 1, lk 33–34.
  Endise õpilase mälestused nii koolist kui metoodikast.
• Voldemar Erm. Varia. Et kiri ei valetaks... Kunst, 1969, nr 1, lk 60–63.
  Eesti Kunstiseltsist. Mainitud ka T. Karu, R. Lepp.

Isikust pikemalt (15)

• [Teadmata]. Homme avatakse Eesti kunsti ülevaatenäitus. Eesti Sõna, 11. veeb 1942, lk 2.
  Ülevaade näitusest.
• Alfred Vaga. "Kolm inimpõlve eesti kunsti". Eesti Sõna, 1. märts 1942, lk 6.
  Teine osa arvustusest. Kõige pikemalt Laikmaast.
• Ants Murakin. Kunsti rahvuslikkusest. Eesti Sõna, 5. märts 1942, lk 6.
  Milline osa eesti kunstist on rahvuslik?
• Ella Vende. Kolm inimpõlve eesti kunsti. Postimees, 9. märts 1942, lk 4.
  Põhjalik ülevaade.
• Voldemar Erm [V. E.]. Tartu Kunstimuuseum. Muuseumi kogud on kasvanud üle 1500 teose. Eesti Sõna, 15. märts 1942, lk 6.
  Ülevaade muuseumist ja praegusest väljapanekust. Üks foto ekspositsioonist.
• [Toimetus]. Uusi väljapanekuid kunstinäitusel. Eesti Sõna, 17. juuni 1942, lk 4.
  Lisandunud neli teost Laikmaalt.
• Alfred Vaga. Kunsti kevadnäitus. Eesti Sõna, 23. juuni 1942, lk 8.
  Põhjalik ülevaade. Suhteliselt negatiivne.
• [JVG]. Kunst ja rahvas. Eesti Sõna, 28. juuni 1942, lk 1.
  Juhtkiri. Ei tohi maalida "ilusaid pilte".
• Evi Pihlak. Varasem periood Nikolai Triigi loomingus. Kunst, 1960, nr 1, lk 28–33.
  Triigi loomingust. Mainitakse 1908. a sõltumatute salongi kevadnäitust, mis ei näi tõele vastavat (aetud segamini Koortiga?). Mainitud M. Levinit
• Irina Solomõkova. Oskar Kallis. Kunst, 1964, nr 3, lk 27–34.
  Elu ja looming
• Vaike Tiik. Eesti kunstielu XIX ja XX sajandi vahetusel. Kunst, 1966, nr 1, lk 1–12.
  Kunstielu kokkuvõte. Lisaks mainitud C. Reisberg, B. Johanson, Kuusik, Kuusk, Rist.
• Eha Ratnik. Eesti kunstnikud välismaal 1905. a. revolutsioonile järgnenud reaktsiooniaastail. Kunst, 1966, nr 1, lk 13–20.
  Eesti kunstnike elust peamiselt Münchenis ja Pariisis, muudest kohtades Norra, Berliin, Itaalia, Helsingi. Lisaks mainitud ka Štšedrin ja Fierz.
• Lehti Viiroja. Kilde Kristjan Raua kirjadest Paul Rauale (sajandi vahetusel). Kunst, 1966, nr 1, lk 35–41.
  Ülevaade kirjavahetusest. Pikemalt Düsseldorfist ja Münchenist. Mainitud ka Bauer.
• Evi Pihlak. Maastik eesti maalis. Kunst, 1969, nr 2, lk 25–36.
  Ülevaade peamiselt Pallase kunstnike loomingust. Kõige enam Mäge.
• Mai Levin. Juugendstiil Eesti kunstis. Kunst, 1978, nr 52/2, lk 1–14.
  Stiili ülevaade rohkete illustratsioonidega. Mainitud ka Arbo.

Isikut tsiteerivad (1)

• Günther Reindorff. Mälestusi kokkupuudetest Paul ja Kristjan Rauaga. Kunst, 1960, nr 2, lk 33–38.
  Mälestused

Isikut mainivad (55)

• Adamson-Eric [Ad-Er.]. Konrad Mägi n. Kunstikooli lõpetajate näitus. Sirp ja Vasar, 26. okt 1940, lk 8.
  Ülevaade näitusest.
• [ETA]. Pensionid kirjanikele ja kunstnikele. Sirp ja Vasar, 11. jaan 1941, lk 2.
  Teenekatele kultuuritegelastele (kirjanikel leskedele) igakuised pensionid.
• [Toimetus]. EN Kunstnike Liidu OT kultuuritoimkondade töökavad. Sirp ja Vasar, 30. aprill 1941, lk 4.
  Maikuu töökavad.
• Leo Soonpää. Moodsa Kunsti Osakond Riiklikus Kunstimuuseumis. Sirp ja Vasar, 10. mai 1941, lk 4.
  Detailne ülevaade 1. mail avatud ekspositsioonist. Mainitud ka Rand.
• [Toimetus]. Loeng J. Koortist Riiklikus Kunstimuuseumis. Sirp ja Vasar, 24. mai 1941, lk 4.
  Villem Raam peab loengu.
• [Villem Raam]. Kunstimuuseumide korraldamisest ja ülesannetest. Sirp ja Vasar, 31. mai 1941, lk 4.
  Villem Raami ettekande kokkuvõte.
• [Toimetus]. Pärnu Linnamuuseumis avatakse kunstiosakond. Sirp ja Vasar, 21. juuni 1941, lk 4.
  Nädalavahetusel avatakse.
• [Toimetus]. Täna avatakse Tartu Kunstimuuseum. Tartu Kommunist, 22. juuni 1941, lk 4.
  Suurturg 3. Viis saali. Detailne ülevaade väljapanekust.
• [Toimetus]. Tartu Kunstimuuseum avatud. Postimees, 4. okt 1941, lk 3.
  Osa ruume veel kinni. Avatud vanemad meistrid, tänapäeva kunstnikud ja graafika. Sama uudis kõrval ka saksa keeles.
• [Toimetus]. Tartu Kunstimuuseum avatud laiendatud väljapanekuga. Postimees, 8. nov 1941, lk 2.
  Taaskord viis ruumi. Uued lisandused.
• Arvo Mägi [A. Mägi]. Tartu Kunstimuuseumi külastades. Postimees, 11. dets 1941, lk 4.
  Põhjalik ekspositsiooni kirjeldus.
• [Toimetus]. Kolm inimpõlve eesti kunsti. Eesti Sõna, 3. veeb 1942, lk 8.
  Näitusel üle 400 teose.
• Albert Kivikas [Alb. K]. Vaikne hääl. Eesti Sõna, 14. veeb 1942, lk 1.
  Tuleb ehitada üles oma rahva kunst.
• Alfred Vaga. Austust rahvuslikkusele kunstis. Korraldagem kunstinäitus kodumaisel ainestikul. Eesti Sõna, 11. märts 1942, lk 6.
  Vastulause Murakini artiklile. Suhteliselt poliitiline.
• Alfred Vaga. Ühest unustatud Eesti kuldsepast. Eesti Sõna, 22. märts 1942, lk 6.
  Pärnu kuldseppmeister Georg Saar.
• Helmi Üprus. Tartu kunsti-kevadnäitus. Postimees, 4. mai 1942, lk 6.
  Väga põhjalik arvustus.
• Alfred Vaga. "Kalevipoeg" eesti kunstis. Eesti Sõna, 28. mai 1942, lk 6.
  Artikli teine osa. Pikemalt Kristjan Rauast.
• [Teadmata]. Suurim eesti moodsa kunsti demonstratsioon Tartus. Postimees, 23. juuli 1942, lk 2.
  Tartu Kunstimuuseum avatakse uuesti 24.07. (samal päeval tähistati Tartu vabastamise aastapäeva). 1. juunist kuulub linnale. Senise viie galerii asemel kaheksa. Detailne ülevaade.
• Voldemar Erm. Tartu Kunstimuuseumi huvides. Postimees, 4. nov 1942, lk 3.
  Üleskutse muuseumi toetamiseks.
• [Teadmata]. Tartu Kunstimuuseum. Postimees, 24. nov 1942, lk 4.
  Avamisajad ja kogude täiendused Tartu sügisnäituselt.
• Cara Vilberg. Eesti talupoeg kunstis. Postimees, 28. nov 1942, lk 6.
  Ülevaade alates algusest. Järgneb.
• [Toimetus]. Varia [Võerahansu näitus]. Kunst, 1958, nr 1, lk 64.
  Võerahansu näitus Tartu Kunstimuuseumis
• Milvi Alas. Enn Roos. Kunst, 1959, nr 1, lk 80–81.
  50. juubeli puhul
• Leo Gens. Jaan Koort – kunsti rahvuslikkusest. Kunst, 1959, nr 2, lk 22–34.
  Koorti kirjanduslikust pärandist ja rahvuslikkuse diskussioonist üldisemalt
• Evi Pihlak. Värvist Konrad Mägi loomingus. Kunst, 1959, nr 2, lk 35–42.
  Loomingu kokkuvõte
• [Toimetus]. Varia. Eest NSV kunstnike liidu X kongress. Kunst, 1959, nr 2, lk 67–70.
  Ettekannete kokkuvõtted
• Heini Paas. H. Halliste nõukogudeaegsest loomingust. Kunst, 1960, nr 3, lk 13–16.
  Halliste elu ja loomingu kokkuvõte. Mainitakse A. Tšerkoffi
• Lehti Viiroja. Kristjan Raud – monumentaalse kunsti looja. Kunst, 1961, nr 2, lk 22–30.
  Elu ja loomingu kokkuvõte
• Mart Eller. Mõtteid monumentaalskulptuuri perspektiividest. Kunst, 1961, nr 5, lk 1–6.
  Monumentidest ja nende arengust. Lisaks mainitud L. Roos, M. Ivask
• Agu Pihelga. Pilk kunsti kööki. Mõtteid värvi väljenduslikkusest. Kunst, 1961, nr 5, lk 39–43.
  Värvidest erinevates traditsioonides
• Mart Eller, Ene Lamp, Rein Loodus. Märkmeid üleliiduliselt kunstinäituselt Moskvas. Kunst, 1962, nr 1, lk 10–15.
  Näituse kokkuvõte. Mainitud ka T. Gracis, V. Andrienko, O. Sardarjan, L. Labatšek, B. Frorokov, B.-J. Žilite-Žemaitia, J. Kuzminskas, Vytautas Jurkunas, D. Mitjanski, V. Išhanov, V. Azarov, J. Aleksandrov, S. Kruglov, V. Nazadze, A. Navickaite, Sigrid Urga, K. Serber, E. Upenite, A. Dumpe
• Tiina Nurk. Mõtteid Ado Vabbest. Kunst, 1962, nr 4, lk 24–31.
  Loomingu ja töö kokkuvõte
• Lehti Viiroja. Kunstnikud kunstist. Kristjan Raud. Kunst, 1964, nr 2, lk 47–49.
  Valik Raua kirjadest ja ariklitest
• Nigol Andresen. Kaks venda kunstis. Kunst, 1965, nr 1, lk 26–32.
  Kristjan ja Paul Rauast
• Tiina Nurk. Kõrgeima kunstikooli "Pallas" osa eesti graafika arendamisel. Kunst, 1965, nr 1, lk 31–36.
  Ülevaade. Mainitud A. Protsin
• Aino Kartna. Paul Burman ja loomad. Kunst, 1965, nr 2/3, lk 58–64.
• Evi Pihlak. Vähetuntud lehekülgi Eesti kunstist. Balder Tomasberg. Kunst, 1967, nr 1, lk 40–46.
  Ülevaade kunstnikust.
• Heini Paas. Kirjanike portreid Eesti skulptuuris. Kunst, 1967, nr 2, lk 36–43.
  Weizenbergi, Koorti, Melliku ja Sannamehe teostest.
• Elfriede Tool-Marran. Vähetuntud lehekülgi Eesti kunstist. Aleksander Mülber. Kunst, 1967, nr 2, lk 54–62.
  Ülevaade elust ja loomingust.
• Irina Solomõkova. Oktoobrirevolutsioon ja eesti kunsti arengu küsimusi (1917–1940). I osa. Kunst, 1967, nr 3, lk 20–26.
  Ülevaade Eesti kunstielust peale oktoobrirevolutsiooni. Lisaks mainitud P. Liivoja.
• Evi Pihlak. Ajajärgu mõttekajastusi Nikolai Triigi joonistustes aastail 1911–1921. Kunst, 1967, nr 3, lk 27–34.
  Peamiselt 1910ndate joonistusest ja illustratsioonist.
• Kaalu Kirme. Suure sotsialistliku oktoobrirevolutsiooni 50. aastapäeva juubelinäituselt. Skulptuurist. Kunst, 1968, nr 1, lk 41–44.
  Ülevaade näituse skulptuuri osast.
• Irina Solomõkova. Oktoobrirevolutsioon ja eesti kunsti arengu küsimusi (1917–1940). II osa. Kunst, 1968, nr 1, lk 55–63.
  Eesti kunsti ja kommunismi seostest esimesel iseseisvusajal.
• Kaalu Kirme. Eesti professionaalse vaibakunsti väljakujunemisaastad. Kunst, 1968, nr 2, lk 29–33.
  Vaibakunsti ajaloost kuni Teise maailmasõjani. Mainitud ka A. Sura, Möllerson-Böckler.
• Mai Levin. Vähetuntud lehekülgi Eesti kunstis. Kuno Veeberi teoste näitusel. Kunst, 1969, nr 1, lk 25–29.
  Loomingu kokkuvõte.
• Mart Eller. Varia. Professor Voldemar Vaga 70. aastane. Kunst, 1969, nr 1, lk 57–59.
  Elu ja tegevuse kokkuvõte
• Valter Jõeste. Varia. Meenutame kunstnikku-pedagoogi August Kilgast (1888–1953). Kunst, 1969, nr 1, lk 72–74.
  Eluloo kokkuvõte
• Inge Teder. Esimene Eesti kunstimuuseum 50-ne aastane. Kunst, 1969, nr 3, lk 27–31.
  Lühike ülevaade ajaloost.
• Mart Eller, Jevgeni Kaljundi. Varia. Kunstiteadlane Villem Raam 60-aastane. Kunst, 1970, nr 2, lk 69–70.
  Elu ja loomingu kokkuvõte.
• Evi Pihlak. Aleksander Tassa kunstnikuna. Kunst, 1970, nr 3, lk 23–35.
  Ülevaade loomingust.
• [Toimetus]. ENSV Riikliku Kunstimuuseumi tulmetest 1970. aastal. Kunst, 1971, nr 40/2, lk 4.
  Ülevaade olulisematest.
• Hilja Läti. Peet Areni loomingust. Kunst, 1974, nr 45/1, lk 21–25.
  Ülevaade.
• Kaalu Kirme. Tallinna Kunsttööstuskool. Kunst, 1975, nr 47/1, lk 14–17.
  Ülevaade ajaloost. Mainitud ka J. L. Jürgens, A. Zirk, R. Hurt.
• Vaike Tiik. Eesti ajakirjanduse Johann Köleri postuumsest näitusest. Kunst, 1976, nr 48/1, lk 12.
  1900. aasta veebruaris Peterburis toimunud näitusest.
• Hilja Läti. Johannes Võerahansu loomingust. Kunst, 1978, nr 53/3, lk 21–25.
  Ülevaade loomingust.

Isiku poolt illustreeritud (1)

• [Teadmata]. Suitsutarest kunstikõrgusse. Pilk eesti loova vaimu tõusuteele. Eesti Sõna, 8. veeb 1942, lk 8.
  "Kolm inimpõlve eesti kunstis" vanem osa.

Isiku kajastamine audiovisuaal teostes (8)

Isiku kohta (4)

• Ants Laikmaa 100. Avalik mälestusõhtu 5. mail 1966. Eesti Raadio (ERR arhiiv), 1966.
  Pikkus: 01:08:36 Täpne kuupäev: 5. mai 1966
  Kunstnik Ants Laikmaa 100, avalik mälestusõhtu 5. mail 1966. a. 00:00:00 Avasõna - Arnold Green, 00:05:30 kunstilisest loomingust räägib Vaike Tiik, veel esinevad 00:23:34, 00:56:06, 01:04:07 Aksel Orav, 00:31:57 Priidu Aavik, 00:44:05 Enn Roos, Johannes Võerahansu, 00:52:25 Viiu Härm esitab Marie Underi luuletused "Sa tuled sügisel" ja "Uneretk" ja 00:58:53 Tiit Kuusik. Kohati lint krõbiseb! Toimetaja Lydia Mölder, helirežissöör Anne Jaama, salvestatud 05.05.1966.
• Ants Laikmaa 100. Avalik mälestusõhtu 5. mail 1966. Eesti Raadio (ERR arhiiv), 1966.
  Täpne kuupäev: 8. mai 1966
  Autor: Lembit Lauri
  Saates räägivad kohtumistest kunstnik Ants Laikmaaga Priidu Aavik, Juhan Raudsepp, Herman Halliste. Reporter Lembit Lauri. Helioperaator Aino Lauri. Saade muusikaliselt kujundatud. Eetris 08.05.1966.
• Lendutõus. Ants Laikmaa. Eesti Televisioon (ERR arhiiv), 1986.
  Pikkus: 24:00 Täpne kuupäev: 24. mai 1986
  Autor: Eha Komissarov
  Saates vaadeldakse meie rahvusliku kunsti rajaja loomingut ja tegevust sajandi eelmise sajandi algusaastail. Sellesse ajajärku mahuvad mitmed pöördelised päevad meie kultuuriloos. Saate autor on kunstiteadlane Eha Komissarov.
• Eesti kunst: Ants Laikmaa. Eesti Televisioon (ERR arhiiv), 1990.
  Pikkus: 28:23 Täpne kuupäev: 5. jaan 1990
  Autor: Eha Komissarov; Režissöör: Kadri Mardna
  Saates saame ülevaate Eesti pastellmaali parimast esindajast Ants Laikmaast. Teda tutvustab kunstiajaloolane Eha Komissarov.

Isikut mainivad (4)

• Õhtu kunstniku ateljees: Priidu Aavik ja Enn Roos. Eesti Raadio (ERR arhiiv), 1975.
  Pikkus: 43:54 Täpne kuupäev: 7. aug 1975
  Keskööprogramm. Maalikunstnik Priidu Aavik ja skulptor Enn Roos meenutavad oma õpetaja Ants Laikmaa ateljee-kooli, saate autor ja saatejuht Martti Soosaar. Priidu Aavik räägib Ants Laikmaa ateljeest ja töömetoodikast, kooli tegemistest, Laikmaa õpetusest. Enn Roos räägib õpingutest, Laikmaa otsekohesusest, suhetest õpilastega, vaimsusest. Saade muusikaliselt kujundatud. Eetris 07.08.1975.
• Eesti kunst: Düsseldorfi koolkond. Eesti Televisioon (ERR arhiiv), 1989.
  Pikkus: 24:57 Täpne kuupäev: 8. dets 1989
  Režissöör: Kadri Mardna
  Kunstiajaloolane Tiina Abel kõneleb 19-nda sajandi teisel poolel tegutsenud Düsseldorfi koolkonna kunstnike loomingust.
• Eesti kunst: Nikolai Triik. Eesti Televisioon (ERR arhiiv), 1990.
  Pikkus: 29:54 Täpne kuupäev: 6. aprill 1990
  Režissöör: Eno Leies; Autor: Evi Pihlak
  Kunstiajaloolane Evi Pihlak kõneleb kunstnik Nikolai Triigi elust ja loomingust. Saate režissöör Eno Leies.
• Minu maja. Tatari tänav 21. Eesti Televisioon (ERR arhiiv), 1995.
  Pikkus: 27:14 Täpne kuupäev: 24. veeb 1995
  Autor: Liina Kulles
  Saade räägib Tatari tänava majast nr. 21, kus on väga palju kultuuriinimesi elanud, saatejuht on Liina Kulles