Johannes Semper ♂

22. märts 1892, Pahuvere – 21. veebruar 1970, Tallinn [†77]

Kirjanik Luuletaja Tõlkija

Bibliograafia

Isiku poolt kirjutatud artiklid (5)

Eesti kunsti arengust. Rahva Hääl, 4. nov 1943, lk 5.
Kõigist kunstiliikidest.
Kunstiloomingu uusi ülesandeid. Sirp ja Vasar, 14. okt 1944, lk 2.
Pikalt kaotustest sõjaajal.
Kunstide olukord vabastatud Eestis. Õhtuleht, 20. nov 1944.
Poliitiline tekst.
Eesti nõukogude kunst sotsialistliku realismi teel. Sirp ja Vasar, 26. mai 1945, lk 1,2.
Ettekanne kunstitegelaste aktiivi konverentsil.
Avarad perspektiivid Eesti NSV kunstielu arengus. Sirp ja Vasar, 16. juuni 1945, lk 1.
Sõnavõtt Ülemnõukogus. Räägitakse ka kunstist.

Isiku kajastamine artiklites (67)

Isiku kohta (1)

[Toimetus]. Kunstnike ülesannetest sotsialistlikus ühiskonnas. Nõupidamine kunsti-päevaküsimuste arutamiseks. Sirp ja Vasar, 10. mai 1941, lk 1.
ENKLi koosoleku ülevaade, pikk Semperi kõne. Johani repro.

Isikust pikemalt (2)

[Toimetus]. Kunsti toetamine pole armuand. Postimees, 26. juuli 1940, lk 5.
25.07. toimus loovate kujutavate kunstnike kongress. Registreeriti uusi kunstnike.
[Toimetus]. Avati Jüriöö kunstinäitus. Õhtuleht, 22. aprill 1945, lk 2.
Üks repro.

Isikut tsiteerivad (11)

[Toimetus]. Nikolai Triigi viimne teekond. Postimees, 15. aug 1940, lk 3.
Ärasaatmise ja matuste kirjeldus. Foto puusärgi kandmisest.
[Toimetus]. K. Mäe nimelises Riigi Kõrgemas Kunstikoolis algas õppetöö. Postimees, 24. sept 1940, lk 2.
Kokkuvõte kõnedest. Foto aktusest.
[Toimetus]. Kunsti-kevadnäituse avamine Tartus. Tartu Kommunist, 20. mai 1941, lk 3.
Semperi sõnavõtt ja kunstnike loend.
Voldemar Erm. Kunsti kevadnäitus Tartus. Sirp ja Vasar, 24. mai 1941, lk 1,4.
Esilehel Mikko repro.
Alo Hoidre. Jüriöö käsitlemine eesti kunstis. Sirp ja Vasar, 21. aprill 1945, lk 4.
Moskva näitusest ja tsitaate selle arutelult.
Ene Lamp. Eesti kunstielu esimesel nõukogude aastal. Kunst, 1965, nr 2/3, lk 12–17.
1940. aasta kronoloogia
Heini Paas. Murranguaasta F. Sannamehe loomingus (1940/1941). Kunst, 1967, nr 3, lk 35–39.
Ülevaade esimese nõukogude aasta loomingust.
Irina Solomõkova. Oktoobrirevolutsioon ja eesti kunsti arengu küsimusi (1917–1940). II osa. Kunst, 1968, nr 1, lk 55–63.
Eesti kunsti ja kommunismi seostest esimesel iseseisvusajal.
Mai Levin. Triennaalijärgne mõttekollaaž. Kunst, 1972, nr 42/2, lk 5–19.
Ülevaade teisest Tallinna graafikatriennaalist. Suur pildivalik.
Irina Solomõkova. Ado Vabbe varasemast graafikast. Kunst, 1972, nr 42/2, lk 22–27.
Peamiselt 1910ndate ja 1920ndate loomingust. Mainitud ka Takal, D. Gandon, Ch. Plisnier.
Mart Eller. Nikolai Triik ja Eesti kunsti ülevaatenäitus 1919. aastal. Kunst, 1984, nr 65/3, lk 20–25.

Isikut mainivad (53)

[Toimetus]. "Pallases" avati kunstinäitus. Rohkesti kunstisõpru avamisel. Postimees, 22. jaan 1940, lk 8.
Kuue kunstniku näitus. Nimekiri avamisel olnud prominentidest.
[Toimetus]. Uusi aluseid Eesti kunstielu arendamiseks. Postimees, 28. juuni 1940, lk 4.
EKKKÜ ja Kunstiaasta peakomitee esitasid ettepanekuid kunstiala korraldamiseks
[Toimetus]. Kunstnikud organiseeruvad ametiühingulisel alusel. Postimees, 2. juuli 1940, lk 9.
Pallases toimus Tartu kujutavkunstnike koosolek. Tehti ettepanek luua ühine uus katusorganisatsioon.
[Toimetus]. Kunstnike kongress tuleb kokku lähemal ajal. Postimees, 10. juuli 1940, lk 3.
Lõuna-Eestis koosolek 1. juulil, Põhja-Eestis 8. juulil.
[ETA]. Jaan Koorti nimeline Kõrgem Rakenduskunstikool Tallinnasse. Postimees, 12. sept 1940, lk 4.
Ülevaade koolist ja õppetööst.
[Toimetus]. Hariduse rahvakomissari asetäitja võtab osa K. Mäe Kunstikooli avaaktusest. Postimees, 22. sept 1940, lk 7.
Johannes Semper.
[Toimetus]. Vaimse loomingu alal töötajate organiseerimise alused. Sirp ja Vasar, 12. okt 1940, lk 2.
Peaasjalikult Kunstnike ja Kirjanike liitudest.
[Toimetus]. "Pallase" viimase lennu tööde näitus avati. Tartu Kommunist, 14. okt 1940, lk 7.
Lühike ülevaade.
[Toimetus]. Riikliku Kunstimuuseumi töö kõige laiemale alusele. Tartu Kommunist, 16. okt 1940, lk 2.
Vestlus Villem Raamiga.
[Toimetus]. Kavatsusi Balti dekaadiks. Sirp ja Vasar, 26. okt 1940, lk 4.
Esialgsed kavatsused. Mainitud K. Aisenstadt.
[Toimetus]. Kunstidevalitsuse keskasutis organiseerimisel. Sirp ja Vasar, 11. jaan 1941, lk 4.
Ülevaade struktuurist.
[Toimetus]. 50 töötellimust eesti kunstnikele dekaadi ettevalmistustööde sarjas. Sirp ja Vasar, 1. märts 1941, lk 4.
Ligi 40le nimekale kunstnikule. Ülisuured teosed. Lõplikult valmis augustiks.
[Toimetus]. Elav huvi Nõukogude Liidu graafika näituse vastu. Sirp ja Vasar, 26. aprill 1941, lk 4.
Rohkelt külastajaid.
[Toimetus]. EN Kunstnike Liidu OT kultuuritoimkondade töökavad. Sirp ja Vasar, 30. aprill 1941, lk 4.
Maikuu töökavad.
[Toimetus]. Kunstiküsimuste arutlustkoosolek. Sirp ja Vasar, 30. aprill 1941, lk 4.
Esmalt Semperi kõne ja siis info toimunust.
[Toimetus]. Kunsti kevadnäitus avatakse pühapäeval. Tartu Kommunist, 17. mai 1941, lk 4.
Avab J. Semper. Kokku neli saali, millest osad kuuluvad Tartu Kunstimuuseumile.
[Toimetus]. Täna avatakse kunsti kevadnäitus. Tartu Kommunist, 18. mai 1941, lk 4.
Uudis kahe reproga.
[Toimetus]. 28 kavandit "Kalevipoja" dekoratsioonide-võistlusele. Sirp ja Vasar, 31. mai 1941, lk 6.
9 kunstniku esitas kavandid. Mainitud ka A. B. Viner.
[Toimetus]. Kunstidekaadi ettevalmistustöödest. Tartu Kommunist, 13. juuni 1941, lk 2.
Ka kujutav kunst. Mainitud ka A. Raud, V. Kovaljov.
[Toimetus]. "Kalevipoja" dekoratsioonide võistluse tulemused. Sirp ja Vasar, 14. juuni 1941, lk 4.
Žürii valis parimad. Mainitud ka A. Viner.
[Toimetus]. Kevadnäitust külastatakse elavalt. Sirp ja Vasar, 21. juuni 1941, lk 4.
Natuke infot avamisest.
[Toimetus]. Eesti kunstnikud näitusel "Suur Isamaasõda". Rahva Hääl, 8. jaan 1943, lk 3.
Tretjakovi galeriis.
[Toimetus]. Kunstinäitus Jüriöö tähistamiseks. Rahva Hääl, 1. mai 1943, lk 3.
Ülevaade näitusest.
Adamson-Eric. Eesti Nõukogude Kunstnike Liidu üldkoosolek. Rahva Hääl, 23. aug 1944, lk 6.
17.08. toimunud koosoleku kokkuvõte. Uued juhatused, asukoht viiakse Jaroslavlist üle Leningradi.
[Toimetus]. Tallinnasse püstitatakse Isamaasõja monument. Õhtuleht, 4. nov 1944, lk 1.
Kuulutati välja monumendi ideekavandite võistlus.
[Toimetus]. Tallinna kultuurikroonikat. Sirp ja Vasar, 11. nov 1944, lk 5.
Tallinna Isamaasõja monumendi võistlus ja üleliiduline mööblikavandite võistlus.
[Toimetus]. Tallinna Isamaasõja monument. Õhtuleht, 24. nov 1944, lk 3.
Võisllus Isamaasõja monumendi ideekavandite saamiseks.
[Toimetus]. Avati Riiklik Tarbekunsti-instituut. Sirp ja Vasar, 2. dets 1944, lk 4.
Kaks fotot avamisest.
[Toimetus]. Kavad "Estonia" uue teatri püstitamiseks. Sirp ja Vasar, 23. dets 1944, lk 4.
Kavatsused ja konkurss.
Paul Luhtein. Eesti graafika Suure Isamaasõja päevil. Sirp ja Vasar, 6. jaan 1945, lk 4.
Ülevaade tagalas toimunust.
[Toimetus]. Milline tuleb uus "Estonia". Õhtuleht, 21. veeb 1945, lk 2.
Võistlustööd väljas Estonia vestibüülis. Kaks pilti.
[Toimetus]. Uus Estonia projektides. Sirp ja Vasar, 24. veeb 1945, lk 1.
Arhitektuurivõistlusest.
[Toimetus]. Premeeriti "Estonia" taastamise ideekavandeid. Õhtuleht, 27. veeb 1945, lk 2.
Kaks kavandit.
[Toimetus]. "Estonia" ideekavandite võistluse tulemused. Sirp ja Vasar, 3. märts 1945, lk 4.
Preemiate loetelu.
[Toimetus]. Vabariiklik kunstinäituse komisjon oli koos. Sirp ja Vasar, 7. aprill 1945, lk 1.
Vaadati üle kavandeid ja pooleli olevaid töid Moskva näituse jaoks.
[Toimetus]. Suure Isamaasõja monumendi ideekavandite võistlustulemused. Õhtuleht, 18. mai 1945, lk 2.
Auhinnatute nimekiri (ainult kolmandad kohad) ja parima töö repro.
[Toimetus]. Kunstikroonikat. Sirp ja Vasar, 26. mai 1945, lk 8.
Moskvas Üleliidulise Kunstnike Liidu Orgkomitee pleenum, Kunstihoones Jüriöö näituse arutelu, ENKLis poliithariduse loengud.
[Toimetus]. EN Kunstnike Liidus toimub poliitharidustöö. Õhtuleht, 2. juuni 1945, lk 2.
Seniste referentide nimekiri.
[Toimetus]. Kunstikroonikat. Sirp ja Vasar, 16. juuni 1945, lk 4.
Üleliidulise kunstinäituse tööde läbivaatamisest.
[Toimetus]. Avati nõukogude kunstinäitus. Õhtuleht, 22. juuli 1945, lk 3.
Eile Kunstihoones.
[Toimetus]. Kunstikroonikat. Sirp ja Vasar, 22. sept 1945, lk 5.
Üleliiduline kunstinäitus, valiknäitus avatakse uuesti, valiknäituse arutelu, kutse üleliidulisele tarbekunstinäitusele, Sannamehe ja Melliku skulptuurid lisanduvad, Arhangelski kunstnikud.
[L.]. Valiknäituse arutelu. Sirp ja Vasar, 22. sept 1945, lk 5.
Ülevaade. Üle 250 osavõtja.
[Toimetus]. Kunstikroonikat. Sirp ja Vasar, 13. okt 1945, lk 4.
Litograafia mapp, ENKL pleenum, Kunstihoones kunstimüügigalerii, poliitilised plakatid.
Evald Okas. Mälestuskilde Suure Isamaasõja päevilt. Kunst, 1962, nr 1, lk 28–38.
Alates märtsist 1942 kuni mai 1945. Muuhulgas Jüriöö näitus. Mainitud ka P. Sädak, V. Slastinikov, Skolnikov, Kuks, Jakobson, Suvorov, Bõkov, A. Vaino, P. Raukas
Leo Soonpää. Adamson-Ericu varasemast loomingust. Kunst, 1962, nr 3, lk 19–26.
Lühendatud peatükk monograafiast. Kuni 40ndateni. Mainitud ka Karola Lipp, Sfakianakis, Mia Press, Akel, E. Vebermann, Karola Akel
Heini Paas. F. Sannamehe tegevus ja looming suure isamaasõja ajal. Kunst, 1963, nr 2, lk 32–39.
Ülevaade. Lisaks mainitud A. Grigorjev
Martti Soosaar. 4. jaanuaril 1943 loodi... Kunst, 1968, nr 1, lk 3–6.
Eesti Nõukogude Kunstnike Liidu loomisest Jaroslavlis.
Villem Raam. Mõned küsimused Adamson-Ericule Eesti NSV Kunstnike Liidu juubeli puhul. Kunst, 1968, nr 1, lk 7–11.
Mälestused Kunstnike Liidu loomisest.
Evi Pihlak. Maastik eesti maalis. Kunst, 1969, nr 2, lk 25–36.
Ülevaade peamiselt Pallase kunstnike loomingust. Kõige enam Mäge.
Paul Ambur. Evald Okas eksliibrisekunstnikuna. Kunst, 1972, nr 41/1, lk 31–32.
Lühike ülevaade enam kui tuhandest Okase eksliibrisest.
Irina Solomõkova. Nikolai Triigi kaasaegsete ja õpilaste vähetuntud joonistustest. Kunst, 1984, nr 65/3, lk 26–31.
Erinevates Eesti esimestest kunstnikest ja nende õpingutest.
Maie Raitar. Voldemar Erm – 80. Kunst, 1986, nr 68/1, lk 36–38.
Ülevaade elust ja loomingust. Põhineb peamiselt juubilari enda kirjutisel. Pikalt Tartu Kunstimuuseumist.
Tiina Abel. Maalijad 1939. Kunst, 1987, nr 69/1, lk 34–39.
Kuue kunstniku näitusest.