Edvard Munch ♂ NO

12. detsember 1863, Ådalsbruk, Norra – 23. jaanuar 1944, Oslo, Norra [†80]

Kunstnik Maal

Bibliograafia

Isiku kajastamine artiklites (32)

Isiku kohta (5)

[Toimetus]. Norra kunstniku hinnaline pärand. Eesti Sõna, 21. aprill 1944, lk 6.
Munch pärandas Oslo linnale.
[Toimetus]. Norra maalikunstniku pärandist. Eesti Sõna, 26. aprill 1944, lk 6.
Munchi pärand Oslo linnale.
[Toimetus]. Edvard Munch'i kunstiline pärand. Postimees, 13. mai 1944, lk 6.
Oslo linnale antud pärandi vääring.
[Toimetus]. Edvard Munchi muuseum. Eesti Sõna, 16. aug 1944, lk 6.
Munchi maja korraldatakse muuseumiks.
Jaak Kangilaski. Edvard Munch. Kunst, 1982, nr 60/2, lk 29–34.
Ülevaade elust ja loomingust.

Isikut mainivad (27)

[Teadmata]. Johannese Ilmutamise raamat piltides. Postimees, 2. juuni 1940, lk 3.
Viktor Aleksejevi 14 aasta jooksul tehtud pildid
Armin Tuulse. Eesti moodsa kunsti teerajajaid. Märkmeid Nikolai Triigi loomingust. Postimees, 14. aug 1940, lk 3.
Ülevaade Triigi loomingust.
Alfred Vaga. Kristjan Raua kunstiteed. Eesti kunsti suurmeistri surma puhul. Eesti Sõna, 25. mai 1943, lk 4.
Artikli teine osa. Saksamaa ja Eesti.
Jaan Vares. Muljeid kujutavast kunstist Brüsseli maailmanäitusel. Kunst, 1959, nr 2, lk 43–49.
Näituse ja kunsti lähiajaloo kokkuvõte. Abstraktsionism on paha. Lisaks mainitud keegi Žadr
Evi Pihlak. Varasem periood Nikolai Triigi loomingus. Kunst, 1960, nr 1, lk 28–33.
Triigi loomingust. Mainitakse 1908. a sõltumatute salongi kevadnäitust, mis ei näi tõele vastavat (aetud segamini Koortiga?). Mainitud M. Levinit
Ott Kangilaski. Pilk kunsti kööki. Graafiliste tehnikate väljenduslikest võimalustest. Kunst, 1960, nr 1, lk 65–71.
Ülevaade erinevatest tehnikatest. On vastu estamp-graafika mõistele ja seega joonistuse lugemisele graafika alla. Räägitakse kõrgtrükist. Artikkel jätkub järgmises numbris
Irina Solomõkova. Oskar Kallis. Kunst, 1964, nr 3, lk 27–34.
Elu ja looming
Nigol Andresen. Kaks venda kunstis. Kunst, 1965, nr 1, lk 26–32.
Kristjan ja Paul Rauast
Eha Ratnik. Eesti kunstnikud välismaal 1905. a. revolutsioonile järgnenud reaktsiooniaastail. Kunst, 1966, nr 1, lk 13–20.
Eesti kunstnike elust peamiselt Münchenis ja Pariisis, muudest kohtades Norra, Berliin, Itaalia, Helsingi. Lisaks mainitud ka Štšedrin ja Fierz.
Villem Raam. Olga Terri personaalnäitust meenutades. Kunst, 1967, nr 1, lk 18–27.
1966 EKMis ja 1967 TKMis toimunud näituste põhjal.
Nigol Andresen. Märt Laarman. Kunst, 1967, nr 2, lk 19–27.
Laarmani loomingust EKMi näituse taustal
Evi Pihlak. Ajajärgu mõttekajastusi Nikolai Triigi joonistustes aastail 1911–1921. Kunst, 1967, nr 3, lk 27–34.
Peamiselt 1910ndate joonistusest ja illustratsioonist.
Evi Pihlak. Maastik eesti maalis. Kunst, 1969, nr 2, lk 25–36.
Ülevaade peamiselt Pallase kunstnike loomingust. Kõige enam Mäge.
Mai Levin. Triennaalijärgne mõttekollaaž. Kunst, 1972, nr 42/2, lk 5–19.
Ülevaade teisest Tallinna graafikatriennaalist. Suur pildivalik.
Jaak Kangilaski. Sajandivahetuse sümbolismist. Kunst, 1973, nr 44/1, lk 26–35.
Ülevaade erinevate riikide näidetega. Lisaks mainitud J. Hermand, S. Merril, E. Faure.
Mai Levin. Juugendstiil Eesti kunstis. Kunst, 1978, nr 52/2, lk 1–14.
Stiili ülevaade rohkete illustratsioonidega. Mainitud ka Arbo.
Ilmar Malin. Kunstnik ja tema portree. Kunst, 1978, nr 54/4, lk 35–36.
Ühest pildist.
Tiina Abel. Jaan Koort maalijana. Kunst, 1984, nr 63/1, lk 17–21.
Ülevaade ahtakesest maaliloomingust ja mõjutustest.
Ene Lamp. Nikolai Triigi joonistused – juugend ja ekspressionism. Kunst, 1984, nr 65/3, lk 13–19.
Ülevaade joonistustest ja mõjudest.
Irina Solomõkova. Nikolai Triigi kaasaegsete ja õpilaste vähetuntud joonistustest. Kunst, 1984, nr 65/3, lk 26–31.
Erinevates Eesti esimestest kunstnikest ja nende õpingutest.
Algimantas Jonas Kuras, Aleksandr Morozov, Ilze Strekavina. Vilniuse maalitriennaal. Kunst, 1985, nr 66/1, lk 1–9.
Kolm teksti 1984. aasta näituse kohta.
Jaak Kangilaski. Norra kaasaegsest kunstist. Kunst, 1985, nr 66/1, lk 23–28.
Ülevaade Norra kunstist peale Teist maailmasõda.
Piret Lindpere. AICA XIV kongress. Kunst, 1985, nr 66/1, lk 43.
Lühike ülevaade 1983. aasta konverentsist. Mainitud ka M. Valtunen, Slavka Sverakova, K. Siikala, H. Raum, M. Kestelman, N. A. Valkeapää.
Ants Juske. Süntetism. Vikerkaar, 1987, nr 5, lk 58–64.
Ülevaade stiilist.
Harry Liivrand. Noor kunst Vilniuses 1985/1986. Kunst, 1987, nr 69/1, lk 15–18.
Ülevaade III Baltimaade noortekunsti triennaalist.
Ants Juske. Fovismist ekspressionismini. Vikerkaar, 1988, nr 4, lk 80–85.
Autoritest ja teostest.
Jan Brachmann. Das Ei ist der Ursprung der Welt. Frankfurter Allgemeine, 30. dets 2024.
Ülevaade Soosteri näitusest Mikkeli Muuseumis.

Isiku kajastamine audiovisuaal teostes (1)

Isiku kohta (1)

OP: 111. Eesti Televisioon (ERR arhiiv), 2021.
Pikkus: 56:45 Täpne kuupäev: 2. dets 2021
Autor: Margit Kilumets; Autor: Margus Tabor