Karl Marx ♂ DE

5. mai 1818, Trier, Saksamaa – 14. märts 1883, London, Suurbritannia [†64]

Filosoof Poliitik

Bibliograafia

Isiku kajastamine artiklites (21)

Isikust pikemalt (1)

Boris Bernstein. Seoses vaidlustega realismi üle I. Kunst, 1966, nr 3, lk 13–22.
Hetke realismi teoreetilised alused. Mainitud ka S. Petrov.

Isikut tsiteerivad (5)

[Teadmata]. Denis Diderot ja tema mõtteid kunstist. Sirp ja Vasar, 14. juuni 1941, lk 4.
Kogum tsitaate.
Boris Bernstein. Mõningaid kunsti kaasaegsuse probleeme. Kunst, 1960, nr 1, lk 1–11.
Abstraktse kunsti vastane artikkel
Moisei Kagan. Maal ja vaataja. Kunst, 1961, nr 1, lk 1–9.
Abstraktsionismi vastu, samas pole ülim realism peamine
Boris Bernstein. Seoses vaidlustega realismi üle II. Kunst, 1967, nr 1, lk 1–14.
Teoreetiline ülevaade realismist.
Viktoras Liutkus. Iroonia ja grotesk Baltimaade maalikunstis. Kunst, 1988, nr 72/2, lk 10–13.
Ülevaade tendentsidest.

Isikut mainivad (15)

[Toimetus]. Tartu valmistub Oktoobrirevolutsiooni pidupäevadeks. Tartu Kommunist, 5. nov 1940, lk 3.
Käib dekoreerimine.
[Leo Soonpää]. Realismist ja sotsialistlikust realismist. Sirp ja Vasar, 24. mai 1941, lk 1.
Soonpää formalismi teemalise ettekande jätk.
[Toimetus]. Toompea lossi Valge saal kunstilisele ümberkujundamisele. Sirp ja Vasar, 7. juuni 1941, lk 4.
Kava luua uus riigikorrale vastav kujundus.
Adamson-Eric. Nõukogude Eesti kujutava kunsti probleem. Sirp ja Vasar, 19. mai 1945, lk 4.
Jätkub. Ülevaade Eesti ja Vene kunsti seostest.
Nigol Andresen. Kunstnik olgu nõukogude patrioot. Sirp ja Vasar, 27. okt 1945, lk 4.
Ettekanne ENKL pleenumil. Teine osa.
Leo Soonpää. Monumentaalne propaganda. Kunst, 1959, nr 1, lk 35–37.
Monumentaalkunsti ajaloost Nõukogude Liidus. Lisaks on mainitud A. Blažijevitš ja Grisell.
Mart Port. Mõningaid probleeme sotsialistliku realismi meetodist arhitektuuris. Kunst, 1959, nr 1, lk 57–66.
Filosoofiline tekst stalinismi järgsest arhitektuurist. Mainitakse ka arhitekt Ernan Lorraine'i. Artikkel jätkub järgmises numbris
Oskar Raunam, Enn Roos, Ilmar Torn, Jaan Vares. Luua kaasaja väärilisi kunstiteoseid. Kunst, 1961, nr 4, lk 11–13.
NLKP XXII kongressi järgsed väljakutsed. Skulptorite probleemid.
Evald Okas. Muljeid Pariisist. Kunst, 1963, nr 2, lk 49–53.
Reisikiri
Mart Eller. Lehekülgi väliskunstist. Fritz Cremer. Kunst, 1964, nr 2, lk 41–46.
Saksa skulptori elu ja looming
Udo Ivask. Arhitektuur, tarbekunst, disain – eile ja homme. Kunst, 1968, nr 2, lk 1–4.
Uutest suunadest.
Moisei Kagan. Lenin ja kujutav kunst. Kunst, 1970, nr 1, lk 1–9.
Lenini mõtteid kunstist.
Jaak Kangilaski. 19. sajandi ametlikust kunstist. Kunst, 1976, nr 48/1, lk 21–29.
Tavapärase kunstiajaloo välisest kunstist.
Tõnu Soo. Nähtavaks tehtud seinad. Kunst, 1978, nr 52/2, lk 39–46.
Põhjalik ülevaade plakatikunstist. Mainitud ka Hiroshi Tanaka, Majewski, Pankiewicz, Wojciech Krauze, M. Fjodorov, Peter Teuber, Kaj Lindholm, Seppo Raman, Anto Jasberg, Tomas Jura, Jan Bengtsson, Jefim Tsvik.
Eduard Tinn. Esteetika õppetunnid. Kunst, 1979, nr 55/1, lk 5–6.
Kunsti rollist ühiskonnas. Mainitud ka Tšuzak.