Konrad Mägi ♂

Kunstnik Maal

Osalemine näitustel kunstnikuna (79)

Isikunäitused (3)

mai 1910 – mai 1910. Konrad Mägi, Christian Krohgi ja Leon Aurdali ühisnäitus (koos: Leon Aurdal, Christian Krohg). Blomqvisti galerii, Norra

juuni 1910 – juuni 1910. Konrad Mägi näitus. Lewinowitshi maja

1. detsember 1913 – 8. jaanuar 1914. Noor-Eesti kunstinäitus Viljandis 1913. Teater "Koit"

Postuumsed isikunäitused (14)

7. veebruar 1926 – 21. veebruar 1926. Konrad Mäe mälestusnäitus. Eestimaa Provintsiaalmuuseum

8. august 1959 – 13. september 1959. Konrad Mägi teoste valiknäitus. Eesti Kunstimuuseum

15. juuni 1968 – 1. september 1968. Konrad Mägi personaalnäitus. Eesti Kunstimuuseum

1. november 1968 – 2. jaanuar 1969. Konrad Mäe teoste näitus. Tartu Kunstimuuseum

15. jaanuar 1969 – 27. märts 1969. Valik Konrad Mäe teoseid. Tartumaa Muuseum

26. aprill 1969 – 15. mai 1969. Valik Konrad Mäe teoseid. Dr. Fr. R. Kreutzwaldi Memoriaalmuuseum

31. oktoober 1978 – 17. detsember 1978. Konrad Mägi 100. Eesti Kunstimuuseum

27. detsember 1978 – 4. veebruar 1979. Konrad Mägi 100. Tartu Kunstimuuseum

20. november 1998 – 14. veebruar 1999. Konrad Mägi. Tartu Kunstimuuseum

9. oktoober 2017 – 28. jaanuar 2018. Konrad Mägi (1878–1925). Galleria Nazionale d’Arte Moderna e Contemporanea, Itaalia

29. november 2019 – 8. märts 2020. Konrad Mägi. Põhjamaa valgus. Musei Reali di Torino, Itaalia

28. september 2021 – 23. jaanuar 2021. Konrad Mägi – Maalauksen arvoitus. EMMA - Espoo Moodsa Kunsti Muuseum, Soome

11. märts 2022 – 29. juuni 2022. Konrad Mägi – Det gådefulde maleri. Kunstforeningen Gl Strand, Taani

26. november 2022 – 2. aprill 2023. Konrad Mägi. Eesti maalikunsti suurkuju. Lillehammeri Kunstimuuseum, Norra

Grupinäitused (26)

11. juuni 1906 – 1. juuli 1906. Haapsalu kunsti- ja käsitöönäitus. Haapsalu Ühisgümnaasium

16. oktoober 1910 – 7. november 1910. III Eesti kunstinäitus Tartus. Teater "Vanemuine"

20. november 1910 – 28. november 1910. III Eesti kunstinäitus Valgas. Valga "Säde"

4. detsember 1910 – 12. detsember 1910. III Eesti kunstinäitus Pärnus. Pärnu linna koosolekute saal

30. detsember 1910 – 16. jaanuar 1910. III Eesti kunstinäitus Tallinnas. Tallinna pritsimaja

20. oktoober 1912 – 1913. Noor-Eesti kunstinäitus 1912. Noor-Eesti

20. veebruar 1914 – 24. veebruar 1914. Noor-Eesti kunstinäitus 1914. Teater "Vanemuine"

23. märts 1916 – 10. aprill 1916. Eesti Kunstiseltsi näitus. Kanuti Gildi SAAL

1. mai 1918 – 15. mai 1918. Kunstiühing "Pallas" I näitus. Eesti Rahva Muuseum

30. november 1918 – 10. detsember 1918. Kunstiühing "Pallas" II näitus. Raekoja plats 12, Tartu

11. mai 1919 – 1. juuni 1919. Kunstiühing Pallase III näitus. Raekoja plats 8, Tartu

9. juuli 1919 – 10. august 1919. I Eesti kunsti ülevaatenäitus. Tallinna Linna Tütarlaste Kommertsgümnaasium

5. detsember 1920 – 19. detsember 1920. Kunstiühing "Pallas" IV näitus. Kunstiühing "Pallas"

27. märts 1921 – 4. aprill 1921. Kevadine kunstinäitus. Viljandi Kesklinna Kool

1. juuni 1921 – 15. juuni 1921. Kunstiühing "Pallas" V näitus. Kunstiühing "Pallas"

4. september 1921 – 21. september 1921. Kunstiühing "Pallas" kunstinäitus. Eestimaa Provintsiaalmuuseum

25. september 1921 – 28. september 1921. Kunstiühing "Pallas" kunstinäitus. Rakvere Kultuurikeskus

2. oktoober 1921 – 5. oktoober 1921. Kunstiühing "Pallas" kunstinäitus. Narva Vanalinna Riigikool

16. oktoober 1921 – 18. oktoober 1921. Kunstiühing "Pallas" kunstinäitus. Viljandi Kesklinna Kool

22. oktoober 1921 – 25. oktoober 1921. Kunstiühing "Pallas" kunstinäitus. Pärnu Raekoda

30. oktoober 1921 – 1. november 1921. Kunstiühing "Pallas" kunstinäitus. Valga Tütarlaste Gümnaasium

9. november 1921 – 11. november 1921. Kunstiühing "Pallas" kunstinäitus. Võru "Kannel"

11. detsember 1921 – 22. detsember 1921. Kunstiühing "Pallas" VI näitus. Kunstiühing "Pallas"

12. märts 1922 – 26. märts 1922. Raamatunäitus. Kunstiühing "Pallas"

17. detsember 1922 – 27. detsember 1922. Kunstiühing "Pallas" VII näitus. Kunstiühing "Pallas"

8. september 1923 – 8. oktoober 1923. Eesti Kujutavate Kunstnikkude Keskühingu II järjekorraline sügisnäitus. Tallinna Eesti Põllumeeste Selts

Postuumsed grupinäitused (35)

15. september 1925 – 19. oktoober 1925. II Eesti kunsti ülevaatenäitus. Kadrioru loss

9. veebruar 1929 – 3. märts 1929. Eesti kunsti näitus Helsingis. Helsingi Taidehalli, Soome

4. mai 1929 – 18. mai 1929. Eesti kunsti näitus Pariisis. Palette française galerii, Prantsusmaa

9. juuni 1929 – 23. juuni 1929. Eesti kunsti näitus Lübeckis. Museum Behnhaus Drägerhaus, Saksamaa

15. august 1929 – 20. september 1929. Eesti kunsti näitus Kielis. Kunsthalle Kiel, Saksamaa

6. oktoober 1929 – 3. november 1929. Eesti kunsti näitus Königsbergis. Königsbergi loss, Venemaa

4. jaanuar 1930 – 15. jaanuar 1930. Eesti kunsti näitus Berliinis. Berliini Pedagoogika Keskinstituut, Saksamaa

16. märts 1930 – 16. aprill 1930. Eesti kunsti näitus Kölnis. Kölni Tarbekunstimuuseum, Saksamaa

10. mai 1930 – 25. mai 1930. Eesti kunsti näitus Kopenhagenis. Den Frie Udstilling, Taani

7. märts 1935 – 27. märts 1935. Eesti kunsti näitus Moskvas. Nõukogude Liidu kunstnikkonna kooperatiiv, Venemaa

18. veebruar 1939 – 28. veebruar 1939. Eesti kunsti näitus Roomas. Galleria di Roma, Itaalia

24. märts 1939 – 10. aprill 1939. Eesti kunsti näitus Budapestis. Nemzeti Szalon, Ungari

26. veebruar 1940 – 10. märts 1940. Tartu Kunstimuuseumi alusvara näitus. Kunstikool "Pallas"

12. veebruar 1942 – 15. märts 1942. Kolm inimpõlve eesti kunsti. Eesti Kunstimuuseum, Tallinna Kunstihoone

24. juuli 1942 – 19. jaanuar 1943. Tartu Kunstimuuseumi laiendatud näitus. Tartu Kunstimuuseum

16. veebruar 1946 – 10. märts 1946. Estnisk och lettisk konst. Liljevalchs konsthall, Rootsi

18. detsember 1968 – 30. märts 1969. Eestimaa eesti kunstis. Eesti Kunstimuuseum

23. september 1969 – 26. oktoober 1969. Jaan Tassa kunstikogu. Tartu Kunstimuuseum

2. juuni 1971 – 2. august 1971. Lilled ja natüürmort eesti kunstis. Eesti Kunstimuuseum

22. november 1972 – 7. jaanuar 1973. Gustav Margi kunstikogu näitus. Tartu Kunstimuuseum

12. november 1976 – 31. jaanuar 1977. Eesti akvarell. Eesti Kunstimuuseum

mai 1980 – mai 1980. J. Kölerist – E. Viiraltini. Viljandi Muuseum

2. august 1987 – 11. september 1987. Valik Gustav Margi kunstikogust. Tartu Kunstimuuseum

14. mai 1992 – 24. mai 1992. Prantsusmaa eesti kunstis. Tallinna Kunstihoone

26. mai 1999 – 13. juuni 1999. Näitus Tartu Kõrgema Kunstikooli "Pallas" 80. aastapäeva tähistamiseks. Haapsalu Linnagalerii

1. oktoober 1999 – 31. oktoober 1999. Näitus Tartu Kõrgema Kunstikooli "Pallas" 80. aastapäeva tähistamiseks. Vana-Võromaa kultuurikoda

28. aprill 2000 – 22. mai 2000. Näitus Tartu Kõrgema Kunstikooli "Pallas" 80. aastapäeva tähistamiseks. Narva Muuseumi Kunstigalerii

30. aprill 2010 – 26. juuni 2010. Meri, rand ja Saaremaa Enn Kunila kogudes. Kuressaare Raegalerii

13. jaanuar 2017 – 5. veebruar 2017. Kulda väärt kunst. Tartu Kunstimaja

9. september 2017 – 25. veebruar 2018. Kurja lillede lapsed. Eesti dekadentlik kunst. Kumu Kunstimuuseum

6. august 2019 – 31. august 2019. Avatud kollektsioonid. Kunstimuuseum sinu linnas. Valga Muuseum

15. veebruar 2023 – 13. märts 2023. Eesti maalikunsti klassika 1900–1945. Kodumaa loodus, linnad ja inimesed. Teoseid[...]. Haus galerii

28. oktoober 2023 – 21. aprill 2024. Self-Determination: A Global Perspective. Iiri Moodsa Kunsti Muuseum, Iirimaa

27. august 2024 – 29. september 2024. Sooster ja teised "Kevade" kunstnikud. Palamuse muuseum

21. märts 2025 – 12. oktoober 2025. From Amber to the Stars. Together with M. K. Čiurlionis: Now and Then. M. K. Čiurlionise Riiklik Kunstimuuseum, Leedu

Teiste kunstnike isikunäitused (1)

13. märts 2025 – 31. august 2025. Õed Meid. Avangard ja argielu. Kumu Kunstimuuseum

Bibliograafia

Isiku kajastamine artiklites (77)

Isiku kohta (9)

• Voldemar Erm. Konrad Mägi ja "Pallase" asutamine. Postimees, 21. nov 1943, lk 6.
  Ülevaade sündmustest.
• Evi Pihlak. Värvist Konrad Mägi loomingus. Kunst, 1959, nr 2, lk 35–42.
  Loomingu kokkuvõte
• Hilja Läti. Meie kunstikogude aardeid. Konrad Mäe töödest Tallinna Riikliku Kunstimuuseumi maalikogus. Kunst, 1965, nr 1, lk 61–62.
  Ülevaade kogudes leiduvast
• Evi Pihlak. Konrad Mäe tulek eesti kunsti. Kunst, 1978, nr 54/4, lk 24–26.
  Enne Eestisse tagasitulekut.
• Hilja Läti. Konrad Mägi. Norra maastik. Õli. 1909. Kunst, 1978, nr 54/4, lk 27.
  Ühe pildi lugu.
• Eha Ratnik. Konrad Mägi ja kunstiühing "Pallas". Kunst, 1978, nr 54/4, lk 28–31.
  Ühingu algusaegadest.
• Tiina Nurk. Konrad Mägi ja kunstikool "Pallas". Kunst, 1978, nr 54/4, lk 32–34.
  Ülevaade kooli algusest.
• Ilmar Malin. Kunstnik ja tema portree. Kunst, 1978, nr 54/4, lk 35–36.
  Ühest pildist.
• Ene Lamp. Konrad Mägi ja ekspressionism. Kunst, 1978, nr 54/4, lk 37–40.
  Mäe seotusest stiiliga.

Isikust pikemalt (16)

• Leo Soonpää. Moodsa Kunsti Osakond Riiklikus Kunstimuuseumis. Sirp ja Vasar, 10. mai 1941, lk 4.
  Detailne ülevaade 1. mail avatud ekspositsioonist. Mainitud ka Rand.
• Arvo Mägi [A. Mägi]. Tartu Kunstimuuseumi külastades. Postimees, 11. dets 1941, lk 4.
  Põhjalik ekspositsiooni kirjeldus.
• [Teadmata]. Eesti kunsti keskmise ja noorema sugupõlve kandel. Eesti Sõna, 14. veeb 1942, lk 6.
  "Kolm inimpõlve eesti kunstis" näituse kirjeldus.
• Ants Murakin. Kunsti rahvuslikkusest. Eesti Sõna, 5. märts 1942, lk 6.
  Milline osa eesti kunstist on rahvuslik?
• Alfred Vaga. "Kolm inimpõlve eesti kunstis". Nooremate kunstnike looming. Eesti Sõna, 8. märts 1942, lk 6.
  Põhjaliku arvustuse kolmas osa. Lõpus päris karm kriitika näituse kohta üldiselt.
• Ella Vende. Kolm inimpõlve eesti kunsti. Postimees, 9. märts 1942, lk 4.
  Põhjalik ülevaade.
• Alfred Vaga. Saaremaa Eesti kunstis. Eesti Sõna, 13. sept 1942, lk 6.
  Lühike ülevaade.
• Armin Tuulse. Eesti kunstipioneeride loomingust. Postimees, 17. juuni 1943, lk 6.
  Laikmaa, Raua, Mäe ja Triigi loomingust.
• Evald Voitk [Ev. J. Voitk]. Kunstikool "Pallas" uuestisünni lävel. Eesti Sõna, 10. sept 1943, lk 6.
  Ülevaade ajaloost.
• Friedebert Tuglas. Poole sajandi tagant. Vesteveerge meie kunstiajaloo ühest lõigust. Kunst, 1960, nr 1, lk 39–44.
  Mälestused Pariisi ajast 1909-1915
• Evi Pihlak. Villem Ormisson. Kunst, 1964, nr 2, lk 27–31.
  Kunstniku loomingu ülevaade
• Eha Ratnik. Eesti kunstnikud välismaal 1905. a. revolutsioonile järgnenud reaktsiooniaastail. Kunst, 1966, nr 1, lk 13–20.
  Eesti kunstnike elust peamiselt Münchenis ja Pariisis, muudest kohtades Norra, Berliin, Itaalia, Helsingi. Lisaks mainitud ka Štšedrin ja Fierz.
• Eha Ratnik. Karl Päsimäe loomingust. Kunst, 1966, nr 3, lk 30–35.
  Ülevaade elust ja loomingust.
• Evi Pihlak. Maastik eesti maalis. Kunst, 1969, nr 2, lk 25–36.
  Ülevaade peamiselt Pallase kunstnike loomingust. Kõige enam Mäge.
• Evi Pihlak. Aleksander Tassa kunstnikuna. Kunst, 1970, nr 3, lk 23–35.
  Ülevaade loomingust.
• Mai Levin. Juugendstiil Eesti kunstis. Kunst, 1978, nr 52/2, lk 1–14.
  Stiili ülevaade rohkete illustratsioonidega. Mainitud ka Arbo.

Isikut mainivad (52)

• [Toimetus]. Avati Tartu Kunstimuuseum. Tartu Kommunist, 18. nov 1940, lk 3.
  Kogus 121 teost, juhib ajutine korraldav toimkond, kaks ruumi. Mainitud ka J. Tross.
• [Toimetus]. Tartu Kunstimuuseum avati. Sirp ja Vasar, 23. nov 1940, lk 4.
  17. novembril avati.
• [Toimetus]. V. Ormissoni mälestuseks. Sirp ja Vasar, 12. aprill 1941, lk 4.
  Nekroloog.
• [Toimetus]. Täna avatakse Tartu Kunstimuuseum. Tartu Kommunist, 22. juuni 1941, lk 4.
  Suurturg 3. Viis saali. Detailne ülevaade väljapanekust.
• [Toimetus]. Kolm inimpõlve eesti kunsti. Eesti Sõna, 3. veeb 1942, lk 8.
  Näitusel üle 400 teose.
• [Teadmata]. Homme avatakse Eesti kunsti ülevaatenäitus. Eesti Sõna, 11. veeb 1942, lk 2.
  Ülevaade näitusest.
• Albert Kivikas [Alb. K]. Vaikne hääl. Eesti Sõna, 14. veeb 1942, lk 1.
  Tuleb ehitada üles oma rahva kunst.
• Alfred Vaga. Austust rahvuslikkusele kunstis. Korraldagem kunstinäitus kodumaisel ainestikul. Eesti Sõna, 11. märts 1942, lk 6.
  Vastulause Murakini artiklile. Suhteliselt poliitiline.
• Voldemar Erm [V. E.]. Tartu Kunstimuuseum. Muuseumi kogud on kasvanud üle 1500 teose. Eesti Sõna, 15. märts 1942, lk 6.
  Ülevaade muuseumist ja praegusest väljapanekust. Üks foto ekspositsioonist.
• Helmi Üprus. Tartu Baltimaade kunstielu keskusena 19. sajandil. Postimees, 20. mai 1942, lk 6.
  Ülevaade.
• Juhan Viidang [Hanno Kulmen]. Kunstinäitusel. Eesti Sõna, 9. juuni 1942, lk 4.
  Fiktiivsed vestlused näituselt.
• [JVG]. Kunst ja rahvas. Eesti Sõna, 28. juuni 1942, lk 1.
  Juhtkiri. Ei tohi maalida "ilusaid pilte".
• [Teadmata]. Al. Tassa 60-aastane. Eesti Sõna, 5. juuli 1942, lk 6.
  Autor külastab kunstniku ja annab ka ülevaate elust.
• [Teadmata]. Suurim eesti moodsa kunsti demonstratsioon Tartus. Postimees, 23. juuli 1942, lk 2.
  Tartu Kunstimuuseum avatakse uuesti 24.07. (samal päeval tähistati Tartu vabastamise aastapäeva). 1. juunist kuulub linnale. Senise viie galerii asemel kaheksa. Detailne ülevaade.
• Voldemar Erm. E. Kutsari VIII erinäitus. Eesti Sõna, 19. dets 1942, lk 4.
  Põhjalik arvustus.
• Juhan Viidang. Kaunistatud Eesti raamat. Eesti Sõna, 20. dets 1942, lk 6.
  Lühike ülevaade.
• Alfred Vaga. Eduard Viiralt skulptorina. Eesti Sõna, 7. veeb 1943, lk 6.
  Ülevaade loomingust.
• Armin Tuulse. Eelseisva kunstinäituse puhul. Postimees, 15. mai 1943, lk 6.
  Üldine ülevaade Pallase tegevusest ja Eesti kunsti üldpildist.
• Mart Pukits [M. P.]. Kunstiühing "Pallas". Postimees, 6. juuni 1943, lk 6.
  Ülevaade algusaegadest. Autor eeldatavasti Pukits.
• [Toimetus]. Mälestati kunstiühingu "Pallas" asutamist. Postimees, 9. juuni 1943, lk 3.
  Tähistati Pallase 25. aastapäeva.
• [Toimetus]. Tartus tähistati "Pallase" asutamise 25. aastapäeva. Eesti Sõna, 11. juuni 1943, lk 4.
  Osales ca 50 kunstnikku ja külalist.
• [S. S.]. Tartu Kunstimuuseum. Vähehaaval kuid pidevalt jätkub enamliku terrorirünnaku hävitus jälgede kõrvaldamine. Eesti Sõna, 15. sept 1943, lk 5.
  Ülevaade asutamisest ja tegevusest. Vaated ekspositsioonile. Kannatada saanud teostest.
• [Toimetus]. Tartus algas koolitöö. Pidulikem aktus toimus kõrgemas kunstikoolis "Pallas". Eesti Sõna, 20. okt 1943, lk 3.
  Pallase aktuse kirjeldus.
• Kaarel Eerme [P. Orvik]. Kultuuripioneere külastamas. Kunstnik Paul Sepa juures võõrsil. Postimees, 2. nov 1943, lk 4.
  Lähtel.
• Voldemar Erm. Jaan Koort. Suurmeistri 60. sünnipäeval. Postimees, 7. nov 1943, lk 6.
  Elust ja loomingust.
• Voldemar Erm. Skulptor Anton Strakopf. Kunst, 1960, nr 1, lk 14–16.
  Starkopfi elu kokkuvõte. Mainitakse ka K. Alanderi kellega koos Ahvenamaal, N. Tšernovat, dr Bruusi ja NSVL poliitikuid. Loetletud palju näitusi
• Evi Pihlak. Varasem periood Nikolai Triigi loomingus. Kunst, 1960, nr 1, lk 28–33.
  Triigi loomingust. Mainitakse 1908. a sõltumatute salongi kevadnäitust, mis ei näi tõele vastavat (aetud segamini Koortiga?). Mainitud M. Levinit
• Evi Pihlak. Rahvuslik omapära ja kaasaeg. Mõtteid seoses Balti vabariikide kunstinäitusega Moskvas. Kunst, 1961, nr 2, lk 1–7.
  1960. a aprillis Maneežis toimunud näitus
• Hilja Jõgi. Vabagraafikast Richard Kaljo loomingus. Kunst, 1961, nr 2, lk 13–19.
  Kaljo nõukogude periood tööd
• Lehti Viiroja. Kristjan Raud – monumentaalse kunsti looja. Kunst, 1961, nr 2, lk 22–30.
  Elu ja loomingu kokkuvõte
• Voldemar Erm. Kristjan Teder – meeleolurikka lillemaali looja. Kunst, 1961, nr 5, lk 7–12.
  Kunstniku elu ja looming. Mainitud M. Sarv
• Tiina Nurk. Mõtteid Ado Vabbest. Kunst, 1962, nr 4, lk 24–31.
  Loomingu ja töö kokkuvõte
• Tiina Nurk. Kõrgeima kunstikooli "Pallas" osa eesti graafika arendamisel. Kunst, 1965, nr 1, lk 31–36.
  Ülevaade. Mainitud A. Protsin
• Ene Lamp. Eesti kunstielu esimesel nõukogude aastal. Kunst, 1965, nr 2/3, lk 12–17.
  1940. aasta kronoloogia
• Aino Kartna. Paul Burman ja loomad. Kunst, 1965, nr 2/3, lk 58–64.
• Vaike Tiik. Eesti kunstielu XIX ja XX sajandi vahetusel. Kunst, 1966, nr 1, lk 1–12.
  Kunstielu kokkuvõte. Lisaks mainitud C. Reisberg, B. Johanson, Kuusik, Kuusk, Rist.
• [Toimetus]. Anton Starkopf. In memoriam. Kunst, 1967, nr 1, lk 28–29.
  Lühike elu kokkuvõte.
• Evi Pihlak. Vähetuntud lehekülgi Eesti kunstist. Balder Tomasberg. Kunst, 1967, nr 1, lk 40–46.
  Ülevaade kunstnikust.
• Elfriede Tool-Marran. Vähetuntud lehekülgi Eesti kunstist. Aleksander Mülber. Kunst, 1967, nr 2, lk 54–62.
  Ülevaade elust ja loomingust.
• Mart Eller. Monumendikunstist. Kunst, 1967, nr 3, lk 14–19.
• Irina Solomõkova. Oktoobrirevolutsioon ja eesti kunsti arengu küsimusi (1917–1940). I osa. Kunst, 1967, nr 3, lk 20–26.
  Ülevaade Eesti kunstielust peale oktoobrirevolutsiooni. Lisaks mainitud P. Liivoja.
• Evi Pihlak. Ajajärgu mõttekajastusi Nikolai Triigi joonistustes aastail 1911–1921. Kunst, 1967, nr 3, lk 27–34.
  Peamiselt 1910ndate joonistusest ja illustratsioonist.
• Ene Lamp. Kunsti arengukäikust. Kujutav kunst 1943–1953. Kunst, 1968, nr 1, lk 19–22.
  Ülevaade toimunust.
• Irina Solomõkova. Oktoobrirevolutsioon ja eesti kunsti arengu küsimusi (1917–1940). II osa. Kunst, 1968, nr 1, lk 55–63.
  Eesti kunsti ja kommunismi seostest esimesel iseseisvusajal.
• Kaalu Kirme. Eesti professionaalse vaibakunsti väljakujunemisaastad. Kunst, 1968, nr 2, lk 29–33.
  Vaibakunsti ajaloost kuni Teise maailmasõjani. Mainitud ka A. Sura, Möllerson-Böckler.
• Tiina Nurk. Kõrgema Kunstikooli "Pallas" õppesüsteemist. Kunst, 1968, nr 3, lk 23–30.
  Detailne ülevaade õppesüsteemist.
• Eha Ratnik. Tartu maal täna. Kunst, 1969, nr 1, lk 1–7.
  Ülevaade hetkeseisust 1968. aasta Tartu kunstinäituse põhjal.
• Mart Eller. Varia. Professor Voldemar Vaga 70. aastane. Kunst, 1969, nr 1, lk 57–59.
  Elu ja tegevuse kokkuvõte
• Voldemar Erm. Varia. Et kiri ei valetaks... Kunst, 1969, nr 1, lk 60–63.
  Eesti Kunstiseltsist. Mainitud ka T. Karu, R. Lepp.
• Virve Hinnov. Vähetuntud lehekülgi Eesti kunstis. Endel Kõksi varasest loomingust. Kunst, 1969, nr 2, lk 36–41.
  Ülevaade elust ja loomingust.
• [Toimetus]. Tartu Riikliku Kunstimuuseumi tulmetest 1970. aastal. Kunst, 1971, nr 40/2, lk 4.
  Ülevaade olulisematest.
• Hilja Läti. Peet Areni loomingust. Kunst, 1974, nr 45/1, lk 21–25.
  Ülevaade.

Isiku kajastamine audiovisuaal teostes (10)

Isiku kohta (7)

• Nooreestlased Ahvenamaal. Eesti Televisioon (ERR arhiiv), 2006.
  Pikkus: 26:21
  Viis nooreestlast Nikolai Triik, Konrad Mägi, Aleksander Tassa, Anton Starkopf ja Friedebert Tuglas veetsid aastatel 1906-1913 mitu suve Ahvenamaal.
• EV100. Eesti kultuur Euroopa lavadel: Konrad Mägi. Eesti Televisioon (ERR arhiiv), 2018.
  Pikkus: 03:23
  Näitus "Konrad Mägi“ Roomas.
• Delta: DELTA. KUMU kunstimuuseumis on avatud maalikunstnik Konrad Mägi maastikuvaadete näitus. Eesti Raadio (ERR arhiiv), 2018.
  Pikkus: 25:22 Täpne kuupäev: 27. sept 2018
  Autor: Marie Pullerits
  KUMU kunstimuuseumis on avatud maalikunstnik Konrad Mägi maastikuvaadete näitus, millega paralleelselt toimuvad alanud sügis-talvel ka kuraatoriekskursioonid näituse kuraator Eero Epneriga. Konrad Mägi fenomenist räägivad ja tema teoste väljapanekut tutvustavad kuraator Eero Epner ning kunstiteadlane Eha Komissarov. Saatejuht Marie Pullerits.
• OP: 114. Eesti Televisioon (ERR arhiiv), 2022.
  Pikkus: 57:26 Täpne kuupäev: 13. jaan 2022
  Autor: Margit Kilumets; Autor: Margus Tabor
• Pealtnägija tähed : 13. Eesti Televisioon (ERR arhiiv), 2022.
  Pikkus: 12:54 Täpne kuupäev: 27. juuli 2022
  Autor: Taavi Eilat
• DELTA. Maalikunstnik Konrad Mägi 145. sünniaastapäeva tähistatakse erinevate sündmustega. Eesti Raadio (ERR arhiiv), 2023.
  Pikkus: 22:08 Täpne kuupäev: 16. okt 2023
  Autor: Liina Vainumetsa
  Maalikunstnik Konrad Mägi 145. sünniaastapäeva tähistatakse erinevate sündmustega kuu aja jooksul.
• DELTA. Ilmus Joonas Sildre graafiline romaan "Värviline Mägi". ERR arhiiv, 2023.
  Pikkus: 16:27 Täpne kuupäev: 23. okt 2023
  Autor: Liina Vainumetsa
  Ilmus Joonas Sildre mahukas graafiline romaan maalikunstnik Konrad Mägi elust "Värviline Mägi".

Isikut mainivad (3)

• Aleksander Vardi. Eesti Raadio (ERR arhiiv), 1982.
  Pikkus: 25:43 Täpne kuupäev: 12. aprill 1982
  Saade pole säilinud terviklikult. Saate algmaterjal. Intervjueerija Martin Viirand on külas Tartus Kunstnike majas Aleksander Vardi'l. Aleksander Vardi (04.09.1901 - 18.06.1983) kõneleb oma tööst, kunstist, Konrad Mägist, Ado Vabbest, jpm. Kavas ilmselt 1982. aastal.
• Eesti kunst: Nikolai Triik. Eesti Televisioon (ERR arhiiv), 1990.
  Pikkus: 29:54 Täpne kuupäev: 6. aprill 1990
  Režissöör: Eno Leies; Autor: Evi Pihlak
  Kunstiajaloolane Evi Pihlak kõneleb kunstnik Nikolai Triigi elust ja loomingust. Saate režissöör Eno Leies.
• kunst.er 30.04.2006. Eesti Raadio (ERR arhiiv), 2006.
  Pikkus: 41:42 Täpne kuupäev: 30. aprill 2006
  Autor: Anu Allas; Autor: Andreas Trossek
  Ahvenamaa ja Tšetšeenia. Räägime Adamson-Ericu Muuseumi kuraatori Kersti Kolliga näitusest "Ahvenamaa fenomen. Noor-Eesti kunstnike ja kirjanike loomereisid Ahvenamaale 1906-1913" ja kuraator Evelyne Jouanno'ga Tšetšeenia toetuseks organiseeritud Emergency Biennale'st.