Wikidata Q333900

 

Friedrich Reinhold Kreutzwald ♂

Arst Kirjanik

Osalemine näitustel kunstnikuna (1)

Postuumsed grupinäitused (1)

19. september 2019 – 26. jaanuar 2020. Vallutaja pilk. Lisa Reihana "In Pursuit of Venus". Kumu Kunstimuuseum

Bibliograafia

Isiku kajastamine artiklites (23)

Isikust pikemalt (1)

• Heini Paas. Kirjanike portreid Eesti skulptuuris. Kunst, 1967, nr 2, lk 36–43.
  Weizenbergi, Koorti, Melliku ja Sannamehe teostest.

Isikut mainivad (22)

• Alfred Vaga. "Kalevipoeg" eesti kunstis. Eesti Sõna, 23. mai 1942, lk 8.
  Ülevaade.
• [R. P.]. Eesti kultuurilugu sirvides. Postimees, 10. aprill 1943, lk 6.
  Kui Tartu Toomemäele taheti püstitada Weizenbergi Vanemuise pronksist kuju.
• Nigol Andresen. Tartu on jäädavalt vaba. Rahva Hääl, 30. aug 1944, lk 2.
  Ülistus Tartule ja räägitud kultuurist.
• [Toimetus]. Eesti kunsti suured ülesanded. Sirp ja Vasar, 17. märts 1945, lk 1.
  Programmiline tekst.
• Rasmus Kangro-Pool. Johann Köler. Tema 120-ndaks sünnipäevaks. Sirp ja Vasar, 9. märts 1946, lk 4–5.
• Leo Gens. Jaan Koort – kunsti rahvuslikkusest. Kunst, 1959, nr 2, lk 22–34.
  Koorti kirjanduslikust pärandist ja rahvuslikkuse diskussioonist üldisemalt
• Voldemar Erm. Märt Pukits. Kunst, 1960, nr 1, lk 85–86.
  Pukitsa elu kokkuvõte. Mainitakse professor Bertholdi Leipzigis
• Günther Reindorff. Mälestusi kokkupuudetest Paul ja Kristjan Rauaga. Kunst, 1960, nr 2, lk 33–38.
  Mälestused
• Rein Loodus. Mart Pukits – üks meie varasemaid raamatugraafikuid. Kunst, 1961, nr 1, lk 40–46.
  Kasutatud ka kunstniku suusõnalisi mälestusi. Leipzigis mainitud professor Berthold, raamatugraafikute hulgas A. Kuusk ja E. Veber
• Voldemar Erm. Kunstnikud kunstist. Johann Köleri mõtteid kunstist, kunstnikust ja ta ülesandeist. Kunst, 1961, nr 4, lk 26–31.
  Köleri vaated (k.a. poliitilised)
• Helmi Üprus. "Kalevipoeg" Kristjan Raua loomingus. Kunst, 1961, nr 5, lk 12–20.
  Raamatu illustratsioonidest (tema elutöö)
• Leo Gens [Lev Gens]. Kalevipoeg Evald Okase loomingus. Kunst, 1961, nr 5, lk 21–27.
  Õnnestunud illustratsioonide analüüs
• Milvi Alas. Pilk nõukogude Eesti skulptuurile. Kunst, 1962, nr 1, lk 1–9.
  Viimase kahekümne aasta arengud. Palju monumentaalist. Lisaks mainitud A. Englane
• [Toimetus]. Martin Saks. Kunst, 1962, nr 3, lk 44.
• Vaike Tiik. Eesti kunstielu XIX ja XX sajandi vahetusel. Kunst, 1966, nr 1, lk 1–12.
  Kunstielu kokkuvõte. Lisaks mainitud C. Reisberg, B. Johanson, Kuusik, Kuusk, Rist.
• Nigol Andresen. Märt Laarman. Kunst, 1967, nr 2, lk 19–27.
  Laarmani loomingust EKMi näituse taustal
• Evi Pihlak. Kunsti arengukäikust. Kujutav kunst 1953–1968. Kunst, 1968, nr 1, lk 22–26.
  Ülevaade toimunust.
• Voldemar Erm. Johann Köler – 150 aastat kunstniku sünnist. Kunst, 1976, nr 48/1, lk 1.
  Ülevaade elust ja loomingust.
• Boris Enst. Ühe otsingu märkmeid. Köleri elukohad Peterburis. Kunst, 1976, nr 48/1, lk 13–20.
  Köleri erinevad Peterburi elukohad. Lisaks mainitud R. A. Pereljošin, R. Peterson, Gustav Adamovitš Silvo, Wilhelm Johanovitš Labbe, Heinrich Hermanovitš Polster, Aleksander Ivanovitš Kartašov, Semjon Ossipovitš Borarov, Mihhail Nikolajevitš Šarin, John Miegel, L. I. Zagorskaja, S. N. Vjazemski, N. P. Rostovskaja, A. G. Reinfeld, Robert Haynam, Adele Tomassova Štrauss, Valeri Martõnovitš Klifus, N. J. Selivanovitš, M. I. Štšetinin, Pjotr Nikolajevitš Semjonov, A. M. Gortšakov.
• Hilja Läti. Loodus kui kunstniku eneseväljenduse meedium. Kunst, 1980, nr 56/1, lk 1–7.
  Ülevaade Reindorffi loomingust. Mainitud ka S. Žukovski.
• Tiina Pikamäe. August Weizenbergi osa eesti rahvuslikus liikumises. Kunst, 1987, nr 70/2, lk 7.
  Lühike ülevaade kunstniku tegevusest.
• Mai Levin. Joonistus läbi aegade. Kunst, 1988, nr 72/2, lk 58–64.
  EKMi näituse taustal Eesti joonistusest läbi kahe sajandi.

Isiku kajastamine audiovisuaal teostes (1)

Isikut mainivad (1)

• Eesti kunst: Eesti esimesed skulptorid. Eesti Televisioon (ERR arhiiv), 1989.
  Pikkus: 27:42 Täpne kuupäev: 3. nov 1989
  Režissöör: Kadri Mardna; Autor: Tiina Pikamäe
  Saates saame ülevaate Eesti esimeste skulptorite August Weitzenbergi ja Amandus Adamsoni elukäigust ning loomingust, tutvustab Tiina Pikamäe.