Lydia Koidula ♀
24. detsember 1843* – 11. august 1886, Kronshtadt, Venemaa [†42]
Teised nimekujud: Lydia Emilie Florentine Jannsen
* Vana-Vändra vald
Luuletaja
Bibliograafia
Isiku kajastamine artiklites (15)
Isikust pikemalt (1)
- [Toimetus]. Kunstikroonikat. Rahva Hääl, 19. nov 1943, lk 3.
Kunstnikud tähistavad Lydia Koidula 100. sünniaastapäeva.
Isikut mainivad (14)
- Mart Pukits. Jannsenid Peterburis. Postimees, 7. nov 1942, lk 6.
- Juhan Viidang. Kaunistatud Eesti raamat. Eesti Sõna, 20. dets 1942, lk 6.
Lühike ülevaade. - Jaan Pert. Traagiline optimist. Väsimatu otsijana saavutas Jaan Koort ka keraamikas silmapaistvaid töötulemusi. Eesti Sõna, 20. okt 1943, lk 6.
Koorti keraamikast. Tema elust Kadriorus. - Nigol Andresen. Tartu on jäädavalt vaba. Rahva Hääl, 30. aug 1944, lk 2.
Ülistus Tartule ja räägitud kultuurist. - Voldemar Erm. Märt Pukits. Kunst, 1960, nr 1, lk 85–86.
Pukitsa elu kokkuvõte. Mainitakse professor Bertholdi Leipzigis - Mart Eller. Mõtteid monumentaalskulptuuri perspektiividest. Kunst, 1961, nr 5, lk 1–6.
Monumentidest ja nende arengust. Lisaks mainitud L. Roos, M. Ivask - Evald Okas. Mälestuskilde Suure Isamaasõja päevilt. Kunst, 1962, nr 1, lk 28–38.
Alates märtsist 1942 kuni mai 1945. Muuhulgas Jüriöö näitus. Mainitud ka P. Sädak, V. Slastinikov, Skolnikov, Kuks, Jakobson, Suvorov, Bõkov, A. Vaino, P. Raukas - Nigol Andresen. Märt Laarman. Kunst, 1967, nr 2, lk 19–27.
Laarmani loomingust EKMi näituse taustal - Heini Paas. Kirjanike portreid Eesti skulptuuris. Kunst, 1967, nr 2, lk 36–43.
Weizenbergi, Koorti, Melliku ja Sannamehe teostest. - Valter Jõeste. Varia. Meenutame kunstnikku-pedagoogi August Kilgast (1888–1953). Kunst, 1969, nr 1, lk 72–74.
Eluloo kokkuvõte - Voldemar Erm. Johann Köler – 150 aastat kunstniku sünnist. Kunst, 1976, nr 48/1, lk 1.
Ülevaade elust ja loomingust. - Leo Gens. Eesti monumentaalkunsti päevaprobleeme. Kunst, 1978, nr 52/2, lk 27–34.
Rikalikult illustreeritud kokuvõte. - Helene Kuma. Elgi Reemetsa vaibad. Kunst, 1981, nr 58/1, lk 30–35.
Ülevaade loomingust. - Tiina Pikamäe. August Weizenbergi osa eesti rahvuslikus liikumises. Kunst, 1987, nr 70/2, lk 7.
Lühike ülevaade kunstniku tegevusest.