Aleksander Kaasik ♂
14. veebruar 1908, Tallinn – 8. jaanuar 1994, Tallinn [†85]
Kunstnik Skulptuur
Osalemine näitustel kunstnikuna (34)
Isikunäitused (1)
3. veebruar 1983 – 24. veebruar 1983. Aleksander Kaasik. Tallinna Kunstisalong
Grupinäitused (33)
15. mai 1927 – 15. juuni 1927. Eesti Kujutavate Kunstnikkude Keskühingu ja Eesti Kunstnikkude Rühma kevadine[...]. Eesti Ajaloomuuseum
12. september 1931 – 10. oktoober 1931. Eesti Kujutavate Kunstnikkude Keskühingu VII järjekorraline sügisnäitus. Tallinna pritsimaja
8. november 1931 – 13. detsember 1931. Kujutava Kunsti Sihtkapitaali Valitsuse kunsti aasta näitus 1931. Kujutava Kunsti Sihtkapitali Valitsus
20. november 1932 – 20. detsember 1932. Kujutava Kunsti Sihtkapitali Valitsuse kunsti aastanäitus 1932. Kujutava Kunsti Sihtkapitali Valitsus
15. september 1934 – 7. oktoober 1934. Kunstihoone avamisnäitus. Tallinna Kunstihoone
20. aprill 1935 – 29. aprill 1935. RaKÜ 2. üldnäitus. Tallinna Kunstihoone
4. mai 1935 – 27. mai 1935. Kujutava Kunsti Sihtkapitali Valitsuse kunsti kevade näitus 1935. Tallinna Kunstihoone
18. veebruar 1939 – 28. veebruar 1939. Eesti kunsti näitus Roomas. Galleria di Roma, Itaalia
24. märts 1939 – 10. aprill 1939. Eesti kunsti näitus Budapestis. Nemzeti Szalon, Ungari
13. mai 1939 – 5. juuni 1939. Kunsti kevadnäitus 1939. Tallinna Kunstihoone
12. veebruar 1942 – 15. märts 1942. Kolm inimpõlve eesti kunsti. Eesti Kunstimuuseum, Tallinna Kunstihoone
20. juuli 1945 – 21. august 1945. Eesti kunst Suure Isamaasõja päevil. Eesti NSV Kunstnike Liidu Tartu osakond
9. september 1945 – 16. september 1945. Üleliidulise kunstinäituse-eelne valiknäitus Eesti kunst. Tallinna Kunstihoone
3. oktoober 1945 – 17. oktoober 1945. Üleliidulise kunstinäituse-eelne valiknäitus Eesti kunst. Tallinna Kunstihoone
17. juuli 1946 – 5. august 1946. Kunsti suvinäitus. Tallinna Kunstihoone
25. juuni 1947 – 25. juuli 1947. Kunstinäitus. Maal, graafika, skulptuur, tarbekunst. Tallinna Kunstihoone
20. juuli 1948 – 3. august 1948. Portreelise loomingu näitus. Tallinna Kunstihoone
4. detsember 1949 – 4. jaanuar 1950. Kuntinäitus. Tallinna Kunstihoone
17. juuli 1955 – 17. august 1955. 15 aastat Nõukogude Eesti kunsti. Tallinna Kunstihoone
7. juuni 1958 – 30. juuni 1958. ENSV Kunstnike Liidu liikmete žüriivaba kunstinäitus 1958. Tallinna Kunstihoone
23. jaanuar 1960 – 21. veebruar 1960. Vabariiklik kunstinäitus 1960. Tallinna Kunstihoone
18. juuli 1960 – 7. august 1960. Eesti NSV 20. aastapäevale pühendatud kunstinäituse kujutava kunsti osa. Kadrioru tennisehall
14. september 1961 – 24. oktoober 1961. Vabariiklik kunstinäitus 1961. Tallinna Kunstihoone
16. detsember 1961 – 19. jaanuar 1962. Tallinna kunstnike teoste näitus. Tallinna Kunstihoone
12. juuli 1963 – 31. juuli 1963. Estampgraafika ja skulptuuri näitus. Tallinna Kunstihoone
8. mai 1965 – 17. mai 1965. 1965. a. Nõukogude Eesti preemia saamiseks esitatud kunstnike teoste näitus. Tallinna Kunstihoone
17. november 1966 – 12. detsember 1966. Vabariiklik kunstinäitus 1966. Tallinna Kunstihoone
19. juuli 1971 – 24. august 1971. Nõukogude Eesti skulptuur 1965–1971. Tallinna Kunstihoone
26. jaanuar 1976 – 1. märts 1976. Eesti NSV kujutav kunst 1971–1975. Tallinna Kunstihoone
28. detsember 1978 – 30. jaanuar 1979. Akt Eesti skulptuuris. Tallinna Kunstihoone
4. november 1981 – 4. jaanuar 1982. Vabariiklik kunstinäitus 1981. Eesti Näituste messikeskus
16. august 1982 – 6. september 1982. NSVL – meie kodumaa. Tallinna Kunstihoone
17. veebruar 1987 – märts 1987. Nõukogude Eesti kunst. Moskva Kunstide Keskmaja, Venemaa
Näituste žürii liige (20)
23. veebruar 1945 – 23. märts 1945. Punaarmee 27. aastapäeva tähistamise kunstinäitus. Tallinna Kunstihoone
17. juuli 1946 – 5. august 1946. Kunsti suvinäitus. Tallinna Kunstihoone
28. september 1949 – 28. oktoober 1949. Eesti tarbekunsti ülevaatenäitus 1949. Tallinna Kunstihoone
10. detsember 1955 – 7. jaanuar 1955. Kunsti sügisnäitus 1955. Tallinna Kunstihoone
23. jaanuar 1960 – 21. veebruar 1960. Vabariiklik kunstinäitus 1960. Tallinna Kunstihoone
18. juuli 1960 – 7. august 1960. Eesti NSV 20. aastapäevale pühendatud kunstinäituse kujutava kunsti osa. Kadrioru tennisehall
10. detsember 1960 – 6. jaanuar 1961. Tallinna kunstnike teoste näitus. Tallinna Kunstihoone
16. detsember 1961 – 19. jaanuar 1962. Tallinna kunstnike teoste näitus. Tallinna Kunstihoone
6. november 1969 – 30. november 1969. Vabariiklik kunstinäitus 1969. Tallinna Kunstihoone
19. jaanuar 1970 – 15. veebruar 1970. Vabariiklik kunstinäitus 1970. Tallinna Kunstihoone
16. november 1970 – 7. detsember 1970. Vabariiklik kunstinäitus 1970. Tallinna Kunstihoone
15. märts 1971 – 4. aprill 1971. Vabariiklik kunstinäitus 1971. Tallinna Kunstihoone
19. juuli 1971 – 24. august 1971. Nõukogude Eesti skulptuur 1965–1971. Tallinna Kunstihoone
12. mai 1972 – 5. juuni 1972. Vabariiklik noorte kunstnike tööde näitus 1972. Tallinna Kunstihoone
5. november 1973 – 28. november 1973. Vabariiklik kunstinäitus 1973. Tallinna Kunstihoone
5. november 1974 – 5. detsember 1974. Vabariiklik kunstinäitus 1974. Tallinna Kunstihoone
26. jaanuar 1976 – 1. märts 1976. Eesti NSV kujutav kunst 1971–1975. Tallinna Kunstihoone
21. oktoober 1976 – 22. november 1976. Vabariiklik kunstinäitus 1976. Tallinna Kunstihoone
5. november 1979 – 4. detsember 1979. Vabariiklik kunstinäitus 1979. Tallinna Kunstihoone
16. august 1982 – 6. september 1982. NSVL – meie kodumaa. Tallinna Kunstihoone
Bibliograafia
Isiku kajastamine artiklites (21)
Isiku kohta (1)
Isikut mainivad (18)
- Asta Künnap. Eesti maalist eile ja täna. Kunst, 1958, nr 1, lk 2–17.
Ülevaade eesti maalikunsti arengust, realismist ning "õigetest" ja "valedest" lähenemistest - Mart Eller. Mõtteid monumentaalskulptuuri perspektiividest. Kunst, 1961, nr 5, lk 1–6.
Monumentidest ja nende arengust. Lisaks mainitud L. Roos, M. Ivask - Milvi Alas. Pilk nõukogude Eesti skulptuurile. Kunst, 1962, nr 1, lk 1–9.
Viimase kahekümne aasta arengud. Palju monumentaalist. Lisaks mainitud A. Englane - Evald Okas. Mälestuskilde Suure Isamaasõja päevilt. Kunst, 1962, nr 1, lk 28–38.
Alates märtsist 1942 kuni mai 1945. Muuhulgas Jüriöö näitus. Mainitud ka P. Sädak, V. Slastinikov, Skolnikov, Kuks, Jakobson, Suvorov, Bõkov, A. Vaino, P. Raukas - Heini Paas. F. Sannamehe tegevus ja looming suure isamaasõja ajal. Kunst, 1963, nr 2, lk 32–39.
Ülevaade. Lisaks mainitud A. Grigorjev - Ene Lamp. Eesti kunstielu esimesel nõukogude aastal. Kunst, 1965, nr 2/3, lk 12–17.
1940. aasta kronoloogia - Mart Eller. Monumendikunstist. Kunst, 1967, nr 3, lk 14–19.
- Heini Paas. Murranguaasta F. Sannamehe loomingus (1940/1941). Kunst, 1967, nr 3, lk 35–39.
Ülevaade esimese nõukogude aasta loomingust. - Martti Soosaar. 4. jaanuaril 1943 loodi... Kunst, 1968, nr 1, lk 3–6.
Eesti Nõukogude Kunstnike Liidu loomisest Jaroslavlis. - Villem Raam. Mõned küsimused Adamson-Ericule Eesti NSV Kunstnike Liidu juubeli puhul. Kunst, 1968, nr 1, lk 7–11.
Mälestused Kunstnike Liidu loomisest. - Evald Okas. Sõjapäevade päevikut lehitsedes. Kunst, 1968, nr 1, lk 12–14.
Päevik 22.11.1942–26.09.1944. - [Toimetus]. Eesti Kunstnike Liit 1943–1968. Arve ja fakte. Kunst, 1968, nr 1, lk 15–18.
- [Toimetus]. Kümme aastat kirjastust "Kunst". Kunst, 1968, nr 1, lk 18–19.
Ülevaade tegevusest. - Evi Pihlak. Kunsti arengukäikust. Kujutav kunst 1953–1968. Kunst, 1968, nr 1, lk 22–26.
Ülevaade toimunust. - Viivi Viilmann. Kalju Reiteli skulptoriteest. Kunst, 1969, nr 1, lk 8–12.
Ülevaade elust ja loomingust. - Milvi Alas. Varia. Eesti Kunstnikke Liidu XIV kongress. Kunst, 1969, nr 2, lk 75–78.
Ülevaade ja otsused 29. ja 30. mail 1969 toimunud konkressist. Lisaks mainitud D. Zimenko, V Švedova, V. Ivanov. - [Toimetus]. Eesti NSV Kunstnike Liidu XV kongress. Kunst, 1973, nr 44/1, lk 4–5.
15. ja 16. novembril 1972. Sisuliselt Ilmar Torni ettekande kokkuvõte ja valimistulemused. - Kaalu Kirme. Tallinna Kunsttööstuskool. Kunst, 1975, nr 47/1, lk 14–17.
Ülevaade ajaloost. Mainitud ka J. L. Jürgens, A. Zirk, R. Hurt.
Isiku poolt illustreeritud (2)
- [Toimetus]. Mõned küsimused ja vastused (ülevaatliku artikli asemel). Kunst, 1965, nr 2/3, lk 3–9.
Küsimused ja vastused koos illustratsioonidega seoses kunstielu sõlmküsimustega - Ene Lamp. Kunsti arengukäikust. Kujutav kunst 1943–1953. Kunst, 1968, nr 1, lk 19–22.
Ülevaade toimunust.