Aleksander Kaasik ♂

Kunstnik Skulptuur

Osalemine näitustel kunstnikuna (38)

Isikunäitused (1)

3. veebruar 1983 – 24. veebruar 1983. Aleksander Kaasik. Tallinna Kunstisalong

Grupinäitused (37)

15. mai 1927 – 15. juuni 1927. Eesti Kujutavate Kunstnikkude Keskühingu ja Eesti Kunstnikkude Rühma kevadine[...]. Eesti Ajaloomuuseum

12. september 1931 – 10. oktoober 1931. Eesti Kujutavate Kunstnikkude Keskühingu VII järjekorraline sügisnäitus. Tallinna pritsimaja

8. november 1931 – 13. detsember 1931. Kujutava Kunsti Sihtkapitaali Valitsuse kunsti aasta näitus 1931. Kujutava Kunsti Sihtkapitali Valitsus

20. november 1932 – 20. detsember 1932. Kujutava Kunsti Sihtkapitali Valitsuse kunsti aastanäitus 1932. Kujutava Kunsti Sihtkapitali Valitsus

15. september 1934 – 7. oktoober 1934. Kunstihoone avamisnäitus. Tallinna Kunstihoone

20. aprill 1935 – 29. aprill 1935. RaKÜ 2. üldnäitus. Tallinna Kunstihoone

4. mai 1935 – 6. juuni 1935. Kujutava Kunsti Sihtkapitali Valitsuse kunsti kevade näitus 1935. Tallinna Kunstihoone

18. veebruar 1939 – 28. veebruar 1939. Eesti kunsti näitus Roomas. Galleria di Roma, Itaalia

24. märts 1939 – 10. aprill 1939. Eesti kunsti näitus Budapestis. Nemzeti Szalon, Ungari

13. mai 1939 – 5. juuni 1939. Kunsti kevadnäitus 1939. Tallinna Kunstihoone

11. mai 1940 – 2. juuni 1940. Kunsti kevadnäitus 1940. Tallinna Kunstihoone

12. veebruar 1942 – 15. märts 1942. Kolm inimpõlve eesti kunsti. Eesti Kunstimuuseum, Tallinna Kunstihoone

23. aprill 1943 – 10. mai 1943. Eesti rahva Jüriöö ülestõusu 600. aastapäeva tähistamiseks pühendatud[...]. Nõukogude Liidu kunstnikkonna kooperatiiv, Venemaa

8. november 1944 – 25. november 1944. Eesti kunst Suure Isamaasõja päevil. Kadrioru loss

2. detsember 1944 – 14. jaanuar 1945. Eesti kunst Suure Isamaasõja päevil. Tallinna Kunstihoone

20. juuli 1945 – 12. august 1945. Eesti kunst Suure Isamaasõja päevil. Eesti NSV Kunstnike Liidu Tartu osakond

9. september 1945 – 16. september 1945. Üleliidulise kunstinäituse-eelne valiknäitus Eesti kunst. Tallinna Kunstihoone

3. oktoober 1945 – 17. oktoober 1945. Üleliidulise kunstinäituse-eelne valiknäitus Eesti kunst. Tallinna Kunstihoone

17. juuli 1946 – 5. august 1946. Kunsti suvinäitus. Tallinna Kunstihoone

25. juuni 1947 – 25. juuli 1947. Kunstinäitus. Maal, graafika, skulptuur, tarbekunst. Tallinna Kunstihoone

20. juuli 1948 – 3. august 1948. Portreelise loomingu näitus. Tallinna Kunstihoone

4. detsember 1949 – 4. jaanuar 1950. Kuntinäitus. Tallinna Kunstihoone

17. juuli 1955 – 17. august 1955. 15 aastat Nõukogude Eesti kunsti. Tallinna Kunstihoone

7. juuni 1958 – 30. juuni 1958. ENSV Kunstnike Liidu liikmete žüriivaba kunstinäitus 1958. Tallinna Kunstihoone

23. jaanuar 1960 – 21. veebruar 1960. Vabariiklik kunstinäitus 1960. Tallinna Kunstihoone

18. juuli 1960 – 7. august 1960. Eesti NSV 20. aastapäevale pühendatud kunstinäituse kujutava kunsti osa. Kadrioru tennisehall

14. september 1961 – 24. oktoober 1961. Vabariiklik kunstinäitus 1961. Tallinna Kunstihoone

16. detsember 1961 – 19. jaanuar 1962. Tallinna kunstnike teoste näitus. Tallinna Kunstihoone

12. juuli 1963 – 31. juuli 1963. Estampgraafika ja skulptuuri näitus. Tallinna Kunstihoone

8. mai 1965 – 17. mai 1965. 1965. a. Nõukogude Eesti preemia saamiseks esitatud kunstnike teoste näitus. Tallinna Kunstihoone

17. november 1966 – 12. detsember 1966. Vabariiklik kunstinäitus 1966. Tallinna Kunstihoone

19. juuli 1971 – 24. august 1971. Nõukogude Eesti skulptuur 1965–1971. Tallinna Kunstihoone

26. jaanuar 1976 – 1. märts 1976. Eesti NSV kujutav kunst 1971–1975. Tallinna Kunstihoone

28. detsember 1978 – 30. jaanuar 1979. Akt Eesti skulptuuris. Tallinna Kunstihoone

4. november 1981 – 4. jaanuar 1982. Vabariiklik kunstinäitus 1981. Eesti Näituste messikeskus

16. august 1982 – 6. september 1982. NSVL – meie kodumaa. Tallinna Kunstihoone

17. veebruar 1987 – märts 1987. Nõukogude Eesti kunst. Moskva Kunstide Keskmaja, Venemaa

Näituste žürii liige (20)

23. veebruar 1945 – 23. märts 1945. Punaarmee 27. aastapäeva tähistamise kunstinäitus. Tallinna Kunstihoone

17. juuli 1946 – 5. august 1946. Kunsti suvinäitus. Tallinna Kunstihoone

28. september 1949 – 28. oktoober 1949. Eesti tarbekunsti ülevaatenäitus 1949. Tallinna Kunstihoone

10. detsember 1955 – 7. jaanuar 1955. Kunsti sügisnäitus 1955. Tallinna Kunstihoone

23. jaanuar 1960 – 21. veebruar 1960. Vabariiklik kunstinäitus 1960. Tallinna Kunstihoone

18. juuli 1960 – 7. august 1960. Eesti NSV 20. aastapäevale pühendatud kunstinäituse kujutava kunsti osa. Kadrioru tennisehall

10. detsember 1960 – 6. jaanuar 1961. Tallinna kunstnike teoste näitus. Tallinna Kunstihoone

16. detsember 1961 – 19. jaanuar 1962. Tallinna kunstnike teoste näitus. Tallinna Kunstihoone

6. november 1969 – 30. november 1969. Vabariiklik kunstinäitus 1969. Tallinna Kunstihoone

19. jaanuar 1970 – 15. veebruar 1970. Vabariiklik kunstinäitus 1970. Tallinna Kunstihoone

16. november 1970 – 7. detsember 1970. Vabariiklik kunstinäitus 1970. Tallinna Kunstihoone

15. märts 1971 – 4. aprill 1971. Vabariiklik kunstinäitus 1971. Tallinna Kunstihoone

19. juuli 1971 – 24. august 1971. Nõukogude Eesti skulptuur 1965–1971. Tallinna Kunstihoone

12. mai 1972 – 5. juuni 1972. Vabariiklik noorte kunstnike tööde näitus 1972. Tallinna Kunstihoone

5. november 1973 – 28. november 1973. Vabariiklik kunstinäitus 1973. Tallinna Kunstihoone

5. november 1974 – 5. detsember 1974. Vabariiklik kunstinäitus 1974. Tallinna Kunstihoone

26. jaanuar 1976 – 1. märts 1976. Eesti NSV kujutav kunst 1971–1975. Tallinna Kunstihoone

21. oktoober 1976 – 22. november 1976. Vabariiklik kunstinäitus 1976. Tallinna Kunstihoone

5. november 1979 – 4. detsember 1979. Vabariiklik kunstinäitus 1979. Tallinna Kunstihoone

16. august 1982 – 6. september 1982. NSVL – meie kodumaa. Tallinna Kunstihoone

Bibliograafia

Isiku poolt kirjutatud artiklid (1)

• Valli Eller, Aleksander Kaasik. Tarbekunsti Instituut lõpetas õppeaasta. Õhtuleht, 5. juuli 1945, lk 2.
  Kaks eraldi alaosa keraamikast ja skulptuurist. Kaks reprot. Mainitud ka Hingert Reigerder.

Isiku kajastamine artiklites (53)

Isiku kohta (2)

• [Toimetus]. Uusi töid skulptoreilt. Sirp ja Vasar, 20. jaan 1945, lk 4.
  Kaasik ja Pommer.
• [Toimetus]. Varia [Aleksander Kaasiku 50-nes sünnipäev]. Kunst, 1958, nr 1, lk 65.

Isikust pikemalt (2)

• [Toimetus]. Töölisjuhtide portreed Kunstnike Kooperatiivi näitusel. Sirp ja Vasar, 12. okt 1940, lk 1.
  Kunstigalerii-müügikoha teostest.
• Adamson-Eric. Eesti kunst Isamaasõja päevil (graafika, skulptuur ja rakenduskunst). Sirp ja Vasar, 16. dets 1944, lk 4.
  Põhjalik ülevaade.

Isikut mainivad (42)

• [Toimetus]. Kohvik "Ateen" laiendas ruume. Postimees, 11. veeb 1940, lk 6.
  Foto suurest reljeefist.
• [Toimetus]. Kunsti toetamine pole armuand. Postimees, 26. juuli 1940, lk 5.
  25.07. toimus loovate kujutavate kunstnike kongress. Registreeriti uusi kunstnike.
• [Toimetus]. Preemiaid kunstnikele. Tartu Kommunist, 25. dets 1940, lk 4.
  KKSKV ideekavandite võistluse võitjad. Mainitu ka M. Unt.
• [Toimetus]. Kunstnike Kooperatiiv sai uue juhatuse. Sirp ja Vasar, 8. veeb 1941, lk 6.
  Koosolekul valiti uus juhatus. H. Vitner on tegelikult Hendrik Vitsur.
• [Toimetus]. H. Vitsur Kunstnike Kooperatiivi esimeheks. Sirp ja Vasar, 15. veeb 1941, lk 6.
  Uus juhatus ja tööde jaotus.
• [Toimetus]. Kunstinäitus Jüriöö tähistamiseks. Rahva Hääl, 1. mai 1943, lk 3.
  Ülevaade näitusest.
• Priidu Aavik. Eesti kunstnike elust ja tegevusest Nõukogude tagalas. Sirp ja Vasar, 14. okt 1944, lk 4.
  Foto nõupidamiselt Moskvas. Mainitud ka J. Birkfeld.
• [Toimetus]. Eesti kunst leidis Nõukogude Liidus tunnustust. Teenelise kunstniku F. Sannamehega vestlemas. Sirp ja Vasar, 28. okt 1944, lk 4.
  Illustreeritud kunstniku reprodega.
• [Toimetus]. Kunstinäitus avab uksed. Sirp ja Vasar, 4. nov 1944, lk 4.
  Kadrioru lossis.
• [Toimetus]. Kunstihoones avatakse näitus. Sirp ja Vasar, 11. nov 1944, lk 4.
  19. novembril peaks avatama teine osa Isamaasõja kunsti näitusest.
• [F. Teder]. Kunstinäitus Kadrioru lossis. Õhtuleht, 17. nov 1944, lk 2.
  Üks repro. Maalitud ka Anberg, Neuman, Raukas, Herma.
• Voldemar Erm. Kunstinäitus Kadrioru lossis. Postimees, 2. dets 1944, lk 4.
  Suure Isamaasõja aegse kunsti näitus.
• Leo Soonpää. Eesti kunst Suure Isamaasõja päevil. Väljapanekute puhul Kunstihoones. Õhtuleht, 15. dets 1944, lk 2.
  Arvustuse teine osa. Kaks reprot.
• [Toimetus]. Arutelu eesti kunsti üle. Õhtuleht, 26. dets 1944, lk 2.
  23.12. arutelu Kunstihoone näitusel. Üks repro.
• [Teadmata]. Kunstinäituse arutelu. Sirp ja Vasar, 30. dets 1944, lk 4.
  Sõnavõttude kokkuvõte. Mainitud ka Raukas.
• [Teadmata]. Koolitatud järelkasv eesti kunstile. Sirp ja Vasar, 3. veeb 1945, lk 8.
  Riiklikust Tarbekunsti Instituudist. Kaks vaadet klassidest.
• [Toimetus]. Ettevalmistused näituseks Moskvas. Sirp ja Vasar, 3. märts 1945, lk 4.
  Ideekavandite ülevaatus.
• [Toimetus]. Avati Jüriöö kunstinäitus. Õhtuleht, 22. aprill 1945, lk 2.
  Üks repro.
• [Toimetus]. Kunstikroonikat. Sirp ja Vasar, 16. juuni 1945, lk 4.
  Üleliidulise kunstinäituse tööde läbivaatamisest.
• Alo Hoidre. Riiklik Tarbekunsti Instituut õppeaasta lõpul. Sirp ja Vasar, 7. juuli 1945, lk 4.
  Parimatest õpilastest. Lisaks mainitud Ilves, Pihel, Hoop, Künkmaa, Põldma, Paabo, Klaus, Lumi, Pundi.
• Aadu Säärits. Kunstinäitus Tartus. Postimees, 28. juuli 1945, lk 2.
  Ülevaade avamisest ja näitusest. Kaljo repro. Mainitud ka V. Prik.
• [Teadmata]. Kunstinäitus Tartus. Sirp ja Vasar, 11. aug 1945, lk 4,8.
  Tallinnas toimunud näituse Tartu versioon. Lisaks neljale reprole ka üks saalivaade.
• Asta Künnap. Eesti maalist eile ja täna. Kunst, 1958, nr 1, lk 2–17.
  Ülevaade eesti maalikunsti arengust, realismist ning "õigetest" ja "valedest" lähenemistest
• Mart Eller. Mõtteid monumentaalskulptuuri perspektiividest. Kunst, 1961, nr 5, lk 1–6.
  Monumentidest ja nende arengust. Lisaks mainitud L. Roos, M. Ivask
• Milvi Alas. Pilk nõukogude Eesti skulptuurile. Kunst, 1962, nr 1, lk 1–9.
  Viimase kahekümne aasta arengud. Palju monumentaalist. Lisaks mainitud A. Englane
• Evald Okas. Mälestuskilde Suure Isamaasõja päevilt. Kunst, 1962, nr 1, lk 28–38.
  Alates märtsist 1942 kuni mai 1945. Muuhulgas Jüriöö näitus. Mainitud ka P. Sädak, V. Slastinikov, Skolnikov, Kuks, Jakobson, Suvorov, Bõkov, A. Vaino, P. Raukas
• Heini Paas. F. Sannamehe tegevus ja looming suure isamaasõja ajal. Kunst, 1963, nr 2, lk 32–39.
  Ülevaade. Lisaks mainitud A. Grigorjev
• Ene Lamp. Eesti kunstielu esimesel nõukogude aastal. Kunst, 1965, nr 2/3, lk 12–17.
  1940. aasta kronoloogia
• Mart Eller. Monumendikunstist. Kunst, 1967, nr 3, lk 14–19.
• Heini Paas. Murranguaasta F. Sannamehe loomingus (1940/1941). Kunst, 1967, nr 3, lk 35–39.
  Ülevaade esimese nõukogude aasta loomingust.
• Martti Soosaar. 4. jaanuaril 1943 loodi... Kunst, 1968, nr 1, lk 3–6.
  Eesti Nõukogude Kunstnike Liidu loomisest Jaroslavlis.
• Villem Raam. Mõned küsimused Adamson-Ericule Eesti NSV Kunstnike Liidu juubeli puhul. Kunst, 1968, nr 1, lk 7–11.
  Mälestused Kunstnike Liidu loomisest.
• Evald Okas. Sõjapäevade päevikut lehitsedes. Kunst, 1968, nr 1, lk 12–14.
  Päevik 22.11.1942–26.09.1944.
• [Toimetus]. Eesti Kunstnike Liit 1943–1968. Arve ja fakte. Kunst, 1968, nr 1, lk 15–18.
• [Toimetus]. Kümme aastat kirjastust "Kunst". Kunst, 1968, nr 1, lk 18–19.
  Ülevaade tegevusest.
• Evi Pihlak. Kunsti arengukäikust. Kujutav kunst 1953–1968. Kunst, 1968, nr 1, lk 22–26.
  Ülevaade toimunust.
• Viivi Viilmann. Kalju Reiteli skulptoriteest. Kunst, 1969, nr 1, lk 8–12.
  Ülevaade elust ja loomingust.
• Milvi Alas. Varia. Eesti Kunstnikke Liidu XIV kongress. Kunst, 1969, nr 2, lk 75–78.
  Ülevaade ja otsused 29. ja 30. mail 1969 toimunud konkressist. Lisaks mainitud D. Zimenko, V Švedova, V. Ivanov.
• [Toimetus]. Eesti NSV Kunstnike Liidu XV kongress. Kunst, 1973, nr 44/1, lk 4–5.
  15. ja 16. novembril 1972. Sisuliselt Ilmar Torni ettekande kokkuvõte ja valimistulemused.
• Kaalu Kirme. Tallinna Kunsttööstuskool. Kunst, 1975, nr 47/1, lk 14–17.
  Ülevaade ajaloost. Mainitud ka J. L. Jürgens, A. Zirk, R. Hurt.
• Mirjam Peil. Eesti NSV Kunstnike Liidu XVII kongress. Kunst, 1983, nr 62/2, lk 4–7.
  26.-27. mai 1982. Leheküljel 1 lisaks ka vaade saali. Torni ülevaade hetkeseisust. Lisaks mainitud V. Gorjoinov, A. Stepanova, V. Lents, H. Eller. Erinevate valitute nimed. Fotod.
• Jaak Olep. Jaan Koort ja monumentaalkunst. Kunst, 1984, nr 63/1, lk 13–16.
  Ülevaade ahtast monumentaalloomingust.

Isiku poolt illustreeritud (7)

• Leo Soonpää [L. S.]. Muljeid näituselt "Eesti kunst Suure Isamaasõja päevil". Sirp ja Vasar, 11. nov 1944, lk 4.
  Ülevaade. Üks vaade näitusest.
• Leo Soonpää. Eesti kunst Suure Isamaasõja päevil. Õhtuleht, 14. dets 1944, lk 2.
  Ülevaade näitusest. Kolm reprot.
• Ilmar Ojalo. Jüriöö kunstinäitus. Sirp ja Vasar, 28. aprill 1945, lk 4.
  Ülevaade näitusest viie reproga.
• [Toimetus]. Kunstikroonikat. Sirp ja Vasar, 2. juuni 1945, lk 4.
  Moskvas Üleliidulise Kunstnike Liidu Orgkomitee pleenum, graafikute nõupidamine ja näitus, riiklikud komisjonid liiduvabariikide loomingulise töö tõhustamiseks, üleliidulise kunstinäituse žürii, Jüriöö näitusel elav külastatavus, plaanitakse saksa okupantide ohvriks langenud kunstnike näitust. Lisaks fotod Kaasiku ja Melliku (lk 1) skulptuuridest Balti jaamale.
• [Toimetus]. Mõned küsimused ja vastused (ülevaatliku artikli asemel). Kunst, 1965, nr 2/3, lk 3–9.
  Küsimused ja vastused koos illustratsioonidega seoses kunstielu sõlmküsimustega
• Ene Lamp. Kunsti arengukäikust. Kujutav kunst 1943–1953. Kunst, 1968, nr 1, lk 19–22.
  Ülevaade toimunust.
• Leo Gens. Eesti monumentaalkunsti päevaprobleeme. Kunst, 1978, nr 52/2, lk 27–34.
  Rikalikult illustreeritud kokuvõte.