Sulge

Albrecht Dürer ♂ DE

21. aprill 1471, Nuremberg, Saksamaa – 6. aprill 1528, Nuremberg, Saksamaa [†56]

Graafika Kunstnik Maal


Osalemine näitustel kunstnikuna (10)

Postuumsed isikunäitused (10)

mai 1922 – 3. mai 1922. A. Dürer ja H. Holberini reproduktsioonide näitus (koos: Hans Holbein noorem). Kunstiühing "Pallas"

10. mai 1922 – 11. mai 1922. A. Dürer ja H. Holberini reproduktsioonide näitus (koos: Hans Holbein noorem). Võru "Kannel"

14. mai 1922 – 16. mai 1922. A. Dürer ja H. Holberini reproduktsioonide näitus (koos: Hans Holbein noorem). Pärnu linnavalitsus

2. juuli 1922 – 3. juuli 1922. A. Dürer ja H. Holberini reproduktsioonide näitus (koos: Hans Holbein noorem).

9. juuli 1922 – 11. juuli 1922. A. Dürer ja H. Holberini reproduktsioonide näitus (koos: Hans Holbein noorem). Kuressaare Kuursaal

24. september 1922. A. Dürer ja H. Holberini reproduktsioonide näitus (koos: Hans Holbein noorem). Põltsamaa põllumeesteselts

8. oktoober 1922 – 10. oktoober 1922. A. Dürer ja H. Holberini reproduktsioonide näitus (koos: Hans Holbein noorem). Viljandi Rahvaülikooli Selts

aprill 1971 – 6. juuni 1971. Albrecht Dürer ja tema kaasaeg. Tallinna Linnamuuseum

7. oktoober 1971 – 14. november 1971. Albrecht Düreri 500. sünniaastapäevale pühendatud näitus. Eesti Kunstimuuseum

13. oktoober 1971 – 1971. Dürer ja tema kaasaeg. Tartu Ülikooli vana raamatukogu


Bibliograafia

Isiku kajastamine artiklites (16)

Isiku kohta (2)

  • Aino Kartna. Albrecht Dürer 500. Kunst, 1972, nr 41/1, lk 2. Näita seoseid
    Lühike ülevaade. Kõrval tekst Düreri seostest Eestiga.
  • Linda Alekõrs. Albrecht Dürer 500. Dürer ja Eesti. Kunst, 1972, nr 41/1, lk 2. Näita seoseid
    Lühike ülevaade seostest. Kõrval üldisem ülevaade.

Isikut mainivad (14)

  • Ott Kangilaski. Pilk kunsti kööki. Graafiliste tehnikate väljenduslikest võimalustest. Kunst, 1960, nr 1, lk 65–71. Näita seoseid
    Ülevaade erinevatest tehnikatest. On vastu estamp-graafika mõistele ja seega joonistuse lugemisele graafika alla. Räägitakse kõrgtrükist. Artikkel jätkub järgmises numbris
  • Stefan Zweig. Masereeli loomingu juures. Kunst, 1960, nr 2, lk 54–59. Näita seoseid
    Masereeli loomingu kokkuvõte. Lõpus pikem tsitaat kunstnikult
  • Ott Kangilaski. Pilk kunsti kööki. Graafiliste tehnikate väljenduslikest võimalustest. Kunst, 1960, nr 2, lk 61–66. Näita seoseid
    Jätkatud eelmisest numbrist ja läheb järgmises edasi. Räägitakse sügavtrükist
  • Mai Lumiste. Antoniuse altari algsest maalikihist ja ülemaalingutest. Kunst, 1964, nr 2, lk 32–36. Näita seoseid
    Erinevatest kihtidest
  • Mai Lumiste. Tallinna raidkivikunstist. Kunst, 1965, nr 2/3, lk 65–76. Näita seoseid
    Kokkuvõte. Artikli lõpus loetletakse ka mitmeid erinevaid kiviraidurite nimesid arhiiviallikatest
  • Nigol Andresen. Märt Laarman. Kunst, 1967, nr 2, lk 19–27. Näita seoseid
    Laarmani loomingust EKMi näituse taustal
  • Boris Bernštein. Peeter Ulase loomingust. Kunst, 1970, nr 2, lk 29–39. Näita seoseid
    Sügavuti minev ülevaade.
  • Jaak Kangilaski. Pilk USA kunstimuuseumidesse. Kunst, 1970, nr 2, lk 56–68. Näita seoseid
    USA reisil põhinev ülevaade.
  • [A. Jermolajev]. Arhitektuursed fantaasiad. Kunst, 1972, nr 41/1, lk 23–29. Näita seoseid
    Ülevaade sellesse kategooriasse langevast arhitektuurist. Reaalne autor teadmata.
  • Mai Levin. Triennaalijärgne mõttekollaaž. Kunst, 1972, nr 42/2, lk 5–19. Näita seoseid
    Ülevaade teisest Tallinna graafikatriennaalist. Suur pildivalik.
  • Milvi Alas. Vahetud kontaktid kultuurivaldkonnas. Émile Antoine Bourdelle'i näitus Ermitaažis. Kunst, 1972, nr 43/3, lk 24–30. Näita seoseid
    Ülevaade loomingust.
  • Nesto Jacometti. Eduard Wiiralt. Kunst, 1973, nr 44/1, lk 24–25. Näita seoseid
    Mälestusi Pariisist.
  • Boris Bernštein. Malle Leisi ateljees. Kunst, 1974, lk 13–20. Näita seoseid
    Ülevaade loomingust.
  • Lia Livšits. Itaalia kunstnik-kommunist Renato Guttuso. Kunst, 1974, nr 45/1, lk 28–32. Näita seoseid
    Ülevaade elust ja loomingust.

Isiku kajastamine audiovisuaal teostes (1)

Isiku kohta (1)