Leonardo da Vinci ♂ IT
15. aprill 1452, Vinci, Itaalia – 2. mai 1519, Amboise, Prantsusmaa [†67]
Teised nimekujud: Leonardo di ser Piero da Vinci
Kunstnik Maal
Osalemine näitustel kunstnikuna (1)
Postuumsed isikunäitused (1)
16. aprill 1952 – 10. mai 1952. Leonardo da Vinci 500. sünniaastapäeva mälestusnäitus. Tartu Kunstimuuseum
Bibliograafia
Isiku kajastamine artiklites (20)
Isiku kohta (1)
- Leo Gens. Kunstnikud kunstist. Leonardo da Vinci. Kunst, 1964, nr 3, lk 47–49.
Valik päevikukandeid
Isikut mainivad (19)
- Eduard Einmann. XXVIII Biennale kunstinäitus Veneetsias. Kunst, 1958, nr 1, lk 35–45.
1956. aasta Veneetsia biennaali kokkuvõte. Äärmiselt negatiivne abstraktsionismi suhtes. - Boris Bernštein. Aleksander Ivanovi loomingu tähtsusest. Kunst, 1959, nr 1, lk 41–49.
Ivanovi looming, peamiselt religioosne-ajalooline aines. - Leo Gens. Jaan Koort – kunsti rahvuslikkusest. Kunst, 1959, nr 2, lk 22–34.
Koorti kirjanduslikust pärandist ja rahvuslikkuse diskussioonist üldisemalt - Boris Bernštein. Mõningaid kunsti kaasaegsuse probleeme. Kunst, 1960, nr 1, lk 1–11.
Abstraktse kunsti vastane artikkel - Mihhail Alpatov. Vrubel. Kunst, 1960, nr 1, lk 45–49.
Tõlkinud H. Hiion. Ilmus originaalis ajakirjas Tvortšestvo nr 1 1957. Mainitud ka Šaljapinit - Ilja Ehrenburg. Impressionistid. Kunst, 1961, nr 3, lk 33.
Peatükk "Prantsuse vihikutest". Järgneb. Erinevate kunstistiilide aktsepteerimisest. Courbet. Impressionismi algus. Mainitavad About, Alionais - Evald Okas. Mälestuskilde Itaalia reisilt. Kunst, 1962, nr 2, lk 26–32.
1960. a Itaalia reis - Evald Okas. Muljeid Pariisist. Kunst, 1963, nr 2, lk 49–53.
Reisikiri - Lehti Viiroja. Kunstnikud kunstist. Kristjan Raud. Kunst, 1964, nr 2, lk 47–49.
Valik Raua kirjadest ja ariklitest - Boris Bernštein. Seoses vaidlustega realismi üle I. Kunst, 1966, nr 3, lk 13–22.
Hetke realismi teoreetilised alused. Mainitud ka S. Petrov. - Boris Bernštein. Seoses vaidlustega realismi üle II. Kunst, 1967, nr 1, lk 1–14.
Teoreetiline ülevaade realismist. - Niina Raid. Tartu Ülikooli Muuseumi ajaloost 1803–1917. Kunst, 1968, nr 3, lk 31–39.
Muuseumi ajaloost. Mainitud ka Andrea Riella, Schnorr, Zingg, Nahl, C. de Bourgignon, Mechau, Mart Pander, Hartman, J. Lange, Kosegarten, J. Gauger, C. A. Kluge, С. M. Bartels, A. Tobien, F. Neue, R. v. Anrep, W. Helbig, L. Meyer, Karl Martinson, A. Nemirovski. - Jaak Kangilaski. Pilk USA kunstimuuseumidesse. Kunst, 1970, nr 2, lk 56–68.
USA reisil põhinev ülevaade. - Henn Roode, Juri Sobolev. Ülo Sooster. In memoriam. Kunst, 1971, nr 39/1, lk 44–48.
1970. aastal lahkunud kunstniku nekroloog. - [A. Jermolajev]. Arhitektuursed fantaasiad. Kunst, 1972, nr 41/1, lk 23–29.
Ülevaade sellesse kategooriasse langevast arhitektuurist. Reaalne autor teadmata. - Kaljo Põllu. Op-kunst ja Victor Vasarely. Kunst, 1972, nr 42/2, lk 38–44.
Peaasjalikult pildivalik, kuid ka lühike ülevaade. - Akop Piliposjan. Jervand Kotšari maal. Kunst, 1972, nr 43/3, lk 38–40.
Gruusia-Armeenia kunstniku loomingust. - Ada Zevina. Vestlus ateljees. Mihhail Greku. Kunst, 1974, nr 45/1, lk 40–43.
Intervjuu kunstnikuga. - Jaak Kangilaski. 19. sajandi ametlikust kunstist. Kunst, 1976, nr 48/1, lk 21–29.
Tavapärase kunstiajaloo välisest kunstist.