Sulge

Aino Alamaa ♀

2. august 1908, Saint Petersburg, Venemaa – 5. september 1996, Tallinn [†88]

Teised nimekujud: Aino Preitoff, Aino Pedaka

Keraamika Kunstnik Näitleja


Osalemine näitustel kunstnikuna (31)

Isikunäitused (3)

12. september 1964 – 10. november 1964. Aino Alamaa teoste näitus. Eesti Kunstimuuseum

16. jaanuar 1965 – 12. aprill 1965. Aino Alamaa ja Leesi Ermi teoste näitus (koos: Leesi Erm). Tartu Kunstimuuseum

16. juuni 1989 – 9. juuli 1989. Aino Alamaa personaalnäitus. Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum

Grupinäitused (28)

4. mai 1930 – 18. mai 1930. I Eesti rakenduskunsti näitus. Kujutava Kunsti Sihtkapitali Valitsus

20. aprill 1935 – 29. aprill 1935. RaKÜ 2. üldnäitus. Tallinna Kunstihoone

12. september 1936 – 27. september 1936. Eesti Akadeemilise Kunstnike Koondise kunstinäitus. Tallinna Kunstihoone

15. september 1937 – 30. september 1937. Eesti Akadeemilise Kunstnike Koondise III kunstinäitus. Tallinna Kunstihoone

12. november 1938 – 30. november 1938. Kunsti sügisnäitus 1938. Tallinna Kunstihoone

21. juuni 1943 – 18. juuli 1943. Kunsti kevadnäitus 1943. Tallinna Kunstihoone

5. veebruar 1944 – 5. märts 1944. Kunstihoone kunsti talvenäitus. Tallinna Kunstihoone

28. september 1949 – 28. oktoober 1949. Eesti tarbekunsti ülevaatenäitus 1949. Tallinna Kunstihoone

20. detsember 1949 – 15. jaanuar 1950. Eesti tarbekunsti ülevaate näitus. Eesti NSV Kunstnike Liidu Tartu osakond

20. detsember 1951 – 1. veebruar 1952. 1951. aasta tarbekunsti näitus. Tallinna Kunstihoone

2. aprill 1960 – 14. aprill 1960. Eesti NSV tarbekunst. Kunsthalle Helsinki, Soome

12. juuli 1960 – 7. august 1960. Eesti NSV 20. aastapäevale pühendatud kunstinäituse tarbekunsti osakond. Tallinna Kunstihoone

11. juuli 1962 – 15. august 1962. Eesti NSV tarbekunsti näitus. Tallinna Kunstihoone

10. märts 1964 – 5. aprill 1964. Vabariiklik tarbekunstinäitus 1964. Tallinna Kunstihoone

2. veebruar 1966 – 13. märts 1966. Nõukogude Leedu, Läti ja Eesti 25 aastane. Maneež, Venemaa

1. juuli 1966 – august 1966. Eesti tarbekunst. Praha Dekoratiivkunstimuuseum, Tšehhi

20. juuli 1966 – 11. september 1966. Vabariiklik tarbekunstinäitus 1966. Tartu Kunstimuuseum

10. september 1966 – 25. september 1966. Dekoratiivskulptuuri ja lillede näitus. Lillepaviljon

16. september 1966 – 9. oktoober 1966. Eesti tarbekunst. Dům československo-sovětského přátelství, Slovakkia

21. juuli 1967 – 1. oktoober 1967. Vabariiklik tarbekunstinäitus 1967. Tartu Kunstimuuseum

29. juuli 1967 – 12. september 1967. Eesti NSV graafika ja nahkehistöö. Damjanich János Múzeum, Ungari

3. november 1967 – 26. november 1967. Eesti NSV graafika ja nahkehistöö. Ungari Rahvusgalerii, Ungari

1. november 1968 – 29. detsember 1968. Eesti graafika ja tarbekunst. Neue Nationalgalerie, Saksamaa

10. jaanuar 1969 – 3. märts 1969. Vabariiklik tarbekunstinäitus 1969. Tartu Kunstimuuseum

17. detsember 1970 – 31. jaanuar 1971. Vabariiklik tarbekunstinäitus 1970. Tartu Kunstimuuseum

24. mai 1971 – 14. juuni 1971. Vabariiklik tarbekunstinäitus 1971. Tallinna Kunstihoone

26. mai 1980 – 23. juuni 1980. Vabariiklik tarbekunstinäitus 1980. Tallinna Kunstihoone

28. november 1986 – 4. jaanuar 1987. Vabariiklik pisiplastika näitus 1986. Tartu Kunstimuuseum


Bibliograafia

Isiku kajastamine artiklites (20)

Isiku kohta (2)

  • Valter Jõeste. Aino Pedaka-Alamaa. Kunst, 1959, nr 1, lk 78–79. Näita seoseid
    50. juubeli puhul
  • Helene Kuma. Personaalnäituse jälgedes. Kunst, 1965, nr 2/3, lk 42–50. Näita seoseid
    Alamaa ja Ermi näitus 1964. aastal Eesti Kunstimuuseumis

Isikust pikemalt (4)

  • Inge Teder. Pilk viimase aja keraamikale. Kunst, 1959, nr 2, lk 3–7. Näita seoseid
    Eesti keraamika seisu kokkuvõte
  • Inge Teder. Uutest suundadest Eesti keraamikas. Kunst, 1963, nr 2, lk 12–17. Näita seoseid
    Olukord on paranenud, kuid võiks olla parem
  • Aino Kartna. Meie tänasest dekoratiivskulptuurist. Kunst, 1967, nr 1, lk 30–35. Näita seoseid
    Pirita lillepaviljonis toimunud näituse põhjal tehtud ülevaade dekoratiivskulptuuri hetkeseisust.
  • Kaalu Kirme. Eesti professionaalse vaibakunsti väljakujunemisaastad. Kunst, 1968, nr 2, lk 29–33. Näita seoseid
    Vaibakunsti ajaloost kuni Teise maailmasõjani. Mainitud ka A. Sura, Möllerson-Böckler.

Isikut mainivad (11)

  • Helene Kuma. Mõtteid Eesti Nõukogude tarbekunstist. Kunst, 1958, nr 1, lk 45–51. Näita seoseid
    Eesti tarbekunstist ja eelkõige 1956. a dekaadi näitusest Moskvas. Osade alade halb hetkeseis.
  • [Toimetus]. Varia. Eest NSV kunstnike liidu X kongress. Kunst, 1959, nr 2, lk 67–70. Näita seoseid
    Ettekannete kokkuvõtted
  • Kaalu Kirme. Meie Nahkehistöö 1945–1960. Kunst, 1960, nr 3, lk 1–7. Näita seoseid
  • [Toimetus]. Varia. Nõukogude Eesti tarbekunst Taidehallis. Kunst, 1961, nr 1, lk 75. Näita seoseid
    1960. aasta tarbekunsti näitus Helsingis
  • [Toimetus]. Varia. Autasud ja preemiad. Kunst, 1961, nr 2, lk 56. Näita seoseid
  • Kaalu Kirme. Eesti tarbekunst täna. (Konspekt fotode juurde vabariiklikult tarbekunstinäituselt). Kunst, 1962, nr 4, lk 1–9. Näita seoseid
    Nii head kui vead
  • Jutta Matvei. Traditsioonide ning tulevikuga kunst. Kunst, 1963, nr 2, lk 25–29. Näita seoseid
    1962. aastal Prahas toiimunud rahvusvaheline keraamika näitus. Eesti keraamika probleemid. Mainitud ka Lidia Maissova, V. Olsevsk, S. Osolina, R. Jašvili
  • Kaalu Kirme, Helene Kuma, Jutta Matvei, Susanna Otema, Inge Teder. Mis Suunas areneb Nõukogude Eesti tarbekunst? Kunst, 1964, nr 2, lk 1–11. Näita seoseid
    Vabariikliku tarbekunstinäituse taustal esitati kunstnikele ja teoreetikutele küsimusi tarbekunsti teemal (edusammud, puudujäägid, traditsioon vs uuendus, kaasas käimine muutustega).
  • [Toimetus]. Eesti NSV Kunstnike Liidu üldkoosolekust. Kunst, 1966, nr 2, lk 65. Näita seoseid
    23. märstil 1966 toimunud üldkoosoleku kokkuvõte.
  • Inge Teder. Ellinor Piipuu. Kunst, 1969, nr 2, lk 15–19. Näita seoseid
    Ülevaade loomingust.
  • Kaalu Kirme. Helene Kuma töömail. Kunst, 1971, nr 39/1, lk 30–33. Näita seoseid
    Ülevaade loomingust

Isiku poolt illustreeritud (3)

  • [Toimetus]. Balti liiduvabariikide kunst Moskvas. Kunst, 1966, nr 2, lk 4–28. Näita seoseid
    Pildiline ülevaade näitusest
  • Helene Kuma. Kunsti arengukäikust. Tarbekunst. Kunst, 1968, nr 1, lk 26–29. Näita seoseid
    Ülevaade tarbekunsti arengust aastatel 1943–1968. Mainitud ka S. Sumera.
  • Inge Teder. Tarbekunsti näitus Tartus. Kunst, 1968, nr 1, lk 45–50. Näita seoseid

Isiku kajastamine audiovisuaal teostes (1)

Isiku kohta (1)

  • Mälestuste habras ahel. Kunstnik Aino Alamaa. Eesti Televisioon (ERR arhiiv), 1993. Näita seoseid
    Pikkus: 19:55 Täpne kuupäev: 2. sept 1993
    Režissöör: Liina Kulles
    Keraamik Aino Alamaa sai tuntuks eelkõige oma pisiplastikaga. Tema loomingu põhiteema on inimene, keda kunstnik on kujutanud suure soojuse ja tähelepanuga igapäevaste toimetuste juures või tegelemas kaunite kunstidega. Saates jagab ta töö vahel meiega oma mälestusi, mis on sama haprad kui keraamika. Saatejuht Liina Kulles.