Aleksandr Puškin ♂ RU

Kirjanik Luuletaja

Bibliograafia

Isiku kajastamine artiklites (23)

Isikut tsiteerivad (1)

• Tatjana Kustodijeva. Boris Kustodijev. Kunst, 1960, nr 3, lk 27–33.

Isikut mainivad (22)

• [Teadmata]. E. Lanceray. Sirp ja Vasar, 19. aprill 1941, lk 4.
  Ülevaade loomingust. Mainitud ka N. L. Benoit, Granville.
• [Teadmata]. Ivan Šadri mälestuseks. Sirp ja Vasar, 7. juuni 1941, lk 4.
  Ülevaade elust ja loomingust. Mainitud ka M. F. Kamenski, F. E. Grinberg.
• Leo Soonpää. Monumentaalne propaganda. Kunst, 1959, nr 1, lk 35–37.
  Monumentaalkunsti ajaloost Nõukogude Liidus. Lisaks on mainitud A. Blažijevitš ja Grisell.
• Voldemar Erm. Skulptor Anton Strakopf. Kunst, 1960, nr 1, lk 14–16.
  Starkopfi elu kokkuvõte. Mainitakse ka K. Alanderi kellega koos Ahvenamaal, N. Tšernovat, dr Bruusi ja NSVL poliitikuid. Loetletud palju näitusi
• Voldemar Erm. Märt Pukits. Kunst, 1960, nr 1, lk 85–86.
  Pukitsa elu kokkuvõte. Mainitakse professor Bertholdi Leipzigis
• Kaalu Kirme. Meie Nahkehistöö 1945–1960. Kunst, 1960, nr 3, lk 1–7.
• Hilja Jõgi. Vabagraafikast Richard Kaljo loomingus. Kunst, 1961, nr 2, lk 13–19.
  Kaljo nõukogude periood tööd
• Ilja Ehrenburg. Impressionistid. Kunst, 1961, nr 3, lk 33.
  Peatükk "Prantsuse vihikutest". Järgneb. Erinevate kunstistiilide aktsepteerimisest. Courbet. Impressionismi algus. Mainitavad About, Alionais
• Jevgenia Butorina. Lenini preemia laureaate. Vladimir Favorski. Kunst, 1962, nr 2, lk 38–44.
  Loomingu ülevaade. Mainitud ka A. Gluck
• [Toimetus]. Vene kunstide dekaad Eestis. Kunst, 1966, nr 3, lk 5–12.
  13.–22. mai 1966. Lisaks mainitud R. Fjodorov.
• [Toimetus]. Eesti Kunstnike Liit 1943–1968. Arve ja fakte. Kunst, 1968, nr 1, lk 15–18.
• Udo Ivask. Arhitektuur, tarbekunst, disain – eile ja homme. Kunst, 1968, nr 2, lk 1–4.
  Uutest suunadest.
• Villu Toots. Kirja osa Eesti raamatugraafikas. Kunst, 1970, nr 2, lk 10–21.
  Tüpograafiast raamatuillustratsioonis.
• Nesto Jacometti. Eduard Wiiralt. Kunst, 1973, nr 44/1, lk 24–25.
  Mälestusi Pariisist.
• Boris Enst. Ühe otsingu märkmeid. Köleri elukohad Peterburis. Kunst, 1976, nr 48/1, lk 13–20.
  Köleri erinevad Peterburi elukohad. Lisaks mainitud R. A. Pereljošin, R. Peterson, Gustav Adamovitš Silvo, Wilhelm Johanovitš Labbe, Heinrich Hermanovitš Polster, Aleksander Ivanovitš Kartašov, Semjon Ossipovitš Borarov, Mihhail Nikolajevitš Šarin, John Miegel, L. I. Zagorskaja, S. N. Vjazemski, N. P. Rostovskaja, A. G. Reinfeld, Robert Haynam, Adele Tomassova Štrauss, Valeri Martõnovitš Klifus, N. J. Selivanovitš, M. I. Štšetinin, Pjotr Nikolajevitš Semjonov, A. M. Gortšakov.
• Juri Lotman. Olustikuruum esteetilise ansamblina. Kunst, 1976, nr 49/2, lk 35–39.
  Interjööri teooria.
• Hilja Läti. Loodus kui kunstniku eneseväljenduse meedium. Kunst, 1980, nr 56/1, lk 1–7.
  Ülevaade Reindorffi loomingust. Mainitud ka S. Žukovski.
• Jüri Hain. Eduar Viiralt rakendusgraafikuna. Kunst, 1984, nr 65/3.
  Ülevaade loomingust
• Jaak Olep. Barokne nägemus Andrus Kasemaast. Vikerkaar, 1987, nr 1, lk 56–57.
  Vaade Kasemaale kui baroksele kunstnikule. Mainitud ka A. K. Jakimovitš.
• Ninel Ziterova. Traditsioonid, otsingud, uuendused. Kunst, 1987, nr 70/2, lk 36–40.
  Kadriorus toimunud Peterburi kunstnike näitusest. Mainitud ka M. Zeruš, S. Kovalski, A. Rossin, H. Tõkotski, J. Suhhorukov, S. Grigorjev.
• Mai Levin. Joonistus läbi aegade. Kunst, 1988, nr 72/2, lk 58–64.
  EKMi näituse taustal Eesti joonistusest läbi kahe sajandi.
• Peeter Tooming. Mida teame fotost? Vikerkaar, 1988, nr 8, lk 89–92.
  Fotokunsti ajaloost.