Wikidata Q12364549

 

Inge Teder ♀

Kunstiajaloolane

Näituste kujundused (1)

26. august 1966 – 4. september 1966. Eesti NSV Kunstidekaad Irkutskis. Graafikanäitus. Klubi "Energeetik", Venemaa, Irkutski Kunstnike Maja, Venemaa

Näituste žürii liige (11)

12. juuli 1960 – 7. august 1960. Eesti NSV 20. aastapäevale pühendatud kunstinäituse tarbekunsti osakond. Tallinna Kunstihoone

10. märts 1964 – 5. aprill 1964. Vabariiklik tarbekunstinäitus 1964. Tallinna Kunstihoone

6. november 1969 – 30. november 1969. Vabariiklik kunstinäitus 1969. Tallinna Kunstihoone

19. jaanuar 1970 – 15. veebruar 1970. V. I. Lenini 100. sünniaastapäevale pühendatud vabariiklik kujutava kunsti näitus[...]. Tallinna Kunstihoone

16. november 1970 – 7. detsember 1970. Vabariiklik kujutava kunsti näitus 1970. Tallinna Kunstihoone

24. mai 1971 – 14. juuni 1971. Vabariiklik tarbekunstinäitus 1971. Tallinna Kunstihoone

19. juuli 1971 – 24. august 1971. Nõukogude Eesti skulptuur 1965–1971. Tallinna Kunstihoone

5. november 1974 – 5. detsember 1974. Vabariiklik kujutava kunsti näitus 1974. Tallinna Kunstihoone

21. oktoober 1976 – 22. november 1976. Vabariiklik kujutava kunsti näitus 1976. Tallinna Kunstihoone

26. mai 1980 – 23. juuni 1980. Vabariiklik tarbekunstinäitus 1980. Tallinna Kunstihoone

23. detsember 1983 – 15. jaanuar 1984. Nõukogude Eesti portreemaal. Tallinna Kunstihoone

Bibliograafia

Isiku poolt kirjutatud artiklid (7)

• Pilk viimase aja keraamikale. Kunst, 1959, nr 2, lk 3–7.
  Eesti keraamika seisu kokkuvõte
• Pilk Velázquezi portreeloomingule. Kunst, 1960, nr 1, lk 59–64.
• Uutest suundadest Eesti keraamikas. Kunst, 1963, nr 2, lk 12–17.
  Olukord on paranenud, kuid võiks olla parem
• Kaalu Kirme, Helene Kuma, Jutta Matvei, Susanna Otema, Inge Teder. Mis Suunas areneb Nõukogude Eesti tarbekunst? Kunst, 1964, nr 2, lk 1–11.
  Vabariikliku tarbekunstinäituse taustal esitati kunstnikele ja teoreetikutele küsimusi tarbekunsti teemal (edusammud, puudujäägid, traditsioon vs uuendus, kaasas käimine muutustega).
• Tarbekunsti näitus Tartus. Kunst, 1968, nr 1, lk 45–50.
• Ellinor Piipuu. Kunst, 1969, nr 2, lk 15–19.
  Ülevaade loomingust.
• Esimene Eesti kunstimuuseum 50-ne aastane. Kunst, 1969, nr 3, lk 27–31.
  Lühike ülevaade ajaloost.

Isiku kajastamine artiklites (4)

Isikust pikemalt (1)

• Valentine Tigane. Varia. Vabariigi kunstnike XIII kongress Tallinnas. Kunst, 1967, nr 3, lk 47–50.
  24. ja 25. aprillil 1967. aastal toimunud kongressi kokkuvõte.

Isikut mainivad (3)

• [Toimetus]. 1966. a. kunstikroonika. Eesti NSV Kunstidekaad Irkutskis. Kunst, 1967, nr 1, lk 64.
  Lühike ülevaade.
• [Toimetus]. Eesti NSV Kunstnike Liidu XIII kongress. Kunst, 1967, nr 2, lk 1–4.
  Ülevaade kongressist, mis toimus 24. ja 25. aprillil 1967. Sisaldab kirjavehetust EKP keskkomiteega. Uue juhatuse nimekiri.
• [Toimetus]. Eesti kunstikriitika põhijooni. Kunst, 1972, nr 43/3, lk 4.
  Kokuvõte Mart Elleri sõnavõtust 11. mai 1972 ENSV Kunstnike Liidu juhatuse pleenumilt. Kunstikriitika probleemidest.

Isiku kajastamine audiovisuaal teostes (11)

Isiku kohta (1)

• Kunstiteadlane: Inge Teder. Eesti Televisioon (ERR arhiiv), 1991.
  Pikkus: 20:19 Täpne kuupäev: 8. jaan 1991
  Režissöör: Liina Kulles
  Saade tutvustab kunstiajaloolast Inge Tederit, tema elu ja tööd.

Isik esineb (10)

• Külas Leesi Ermil. Eesti Raadio (ERR arhiiv), 1970.
  Pikkus: 24:22 Täpne kuupäev: 18. jaan 1970
  Autor: Lembit Lauri
  Tekstiilikunstnik Leesi Ermi kodus ja 60. sünnipäeva eel tema näitusel. Saatejuht Lembit Lauri. Leesi Ermist räägib ka Tallinna Kadrioru Kunstimuuseumi direktor Inge Teder. Toimetaja Vilma Jürisalu. Saates muusika. Eetris 18.01.1970.
• Kodukandi lood: Kadriorg. 01. Eesti Raadio (ERR arhiiv), 1971.
  Pikkus: 40:49 Täpne kuupäev: 24. sept 1971
  Autor: Hubert Veldermann
  RAMETO avaliku õhtu salvestus. Saatesarjas "Kodukandi lood" tuleb juttu Kadriorust, saatejuht Hubert Veldermann. Saates esinevad: kunstiteadlane Mai Lumiste räägib Kadrioru ajaloost; Linnamuuseumi töötaja Hillar Saha; Kunstimuuseumi direktor Inge Teder; geoloog Karl Müürisepp; bioloog Tiit Randla; kodu-uurija Heino Gustavson; TA Tehnikaraamatukogu osakonnajuhataja Voldemar Miller. H. Veldermann vestleb solistide Els Himma, Heidy Tamme, Tõnis Mägi ja Uno Loobiga, tutvustatakse ka saateansamblit. Laulavad: Uno Loop, Els Himma, Tõnis Mägi, Heidy Tamme. Eetris 24.09.1971. PAS-2574 (1)
• Professor Voldemar Vaga 85. Eesti Televisioon (ERR arhiiv), 1984.
  Täpne kuupäev: 4. okt 1984
  Autor: Mart Eller
  Kunstiteaduste doktor, professor Voldemar Vaga on kirjutanud mahukaid raamatuid üldisest kunstiajaloost, eesti kunstist ja arhitektuurist ning tema õpilasteks on olnud suur osa meie kunstiteadlastest. Saates saavad sõna Inge Teder, Mai Levin, Jaak Kangilaski, Jüri Kuuskemaa ja Mart Kalm. Saatejuht on Mart Eller.
• Kandilise laua lood. Eesti Televisioon (ERR arhiiv), 1988.
  Pikkus: 42:50 Täpne kuupäev: 21. mai 1988
  Autor: Kalev Lepik
  Arutelu uue kunstimuuseumi (KUMU) teemadel. Stuudios on tollane Kunstimuuseumi direktor Inge Teder, kunstiajaloolane Juhan Maiste, arhitektid Irina Raud ja Jüri Jaama. Saatejuht on Katrin Hiir.
• Eesti kunst: Baltlased. Eesti Televisioon (ERR arhiiv), 1989.
  Pikkus: 29:49 Täpne kuupäev: 8. sept 1989
  Autor: Tiina Abel; Režissöör: Kadri Mardna
  Kunstiajaloolane Tiina Abel kõneleb 19-nda sajandi esimesel poolel tegutsenud baltisaksa kunstnike elust ja loomingust.
• Kunstimuuseum 70. Eesti Televisioon (ERR arhiiv), 1989.
  Pikkus: 39:40 Täpne kuupäev: 13. nov 1989
  Režissöör: Aile Ellman
  Kunstimuuseumi minevikust ja tulevikust räägivad Inge Teder, Lehti Viiroja, Evi Pihlak, Mai Levin, Eerik Põld ja Villem Raam. Saate autor on kunstiteadlane Ebe Nõmberg.
• Tulemine. Kunstnik Rutt Tulving. Eesti Televisioon (ERR arhiiv), 1994.
  Pikkus: 29:16 Täpne kuupäev: 28. mai 1994
  Režissöör: Eino Tandre
  Väliseesti (Kanada) kunstniku Rutt Tulvingu külaskäigust Eestisse. Rutt Tulvinguga vestlevad kunstiteadlased Inge Teder ja Tiina Abel.
• Oli kord...: Niguliste kiriku põlemistest ja taastamistest. Eesti Raadio (ERR arhiiv), 1997.
  Pikkus: 22:44 Täpne kuupäev: 6. jaan 1997
  Autor: Hubert Veldermann
  00:30:35. Saade Niguliste kiriku põlemistest ja taastamistest. tr 6 Hubert Veldermann vestleb vesiehitaja Sulev Roosmaga 09.03.1944 põlemisest, sõbra isa hukkumisest, meenutab uut põlemist 13.10.1982. tr 8 Muinsuskaitse Ameti juhataja Rasmus Kangropool räägib kiriku põlemistest läbi aegade, taastamisplaanidest ja põlengust 1982. a. tr 9 Arhiivilõigud 1984. aasta 26. oktoobrist, kui taastamine lõpetati. Kunstimuuseumi direktor Inge Teder ja Mälestusmärkide Projekteerimise Valitsuse juhataja Heino Uuetalu räägivad töödest ja plaanidest. tr 10 Kunstiteadlane Mai Lumiste ekspositsioonist ja tulevikuplaanidest. Saade muusikaliselt kujundatud.
• Oli kord...: Niguliste kiriku põlemistest ja taastamistest. Eesti Raadio (ERR arhiiv), 1997.
  Pikkus: 22:44 Täpne kuupäev: 6. jaan 1997
  Autor: Hubert Veldermann
  Saade Niguliste kiriku põlemistest ja taastamistest. tr 6 Hubert Veldermann vestleb vesiehitaja Sulev Roosmaga 09.03.1944 põlemisest, sõbra isa hukkumisest, meenutab uut põlemist 13.10.1982. tr 8 Muinsuskaitse Ameti juhataja Rasmus Kangropool räägib kiriku põlemistest läbi aegade, taastamisplaanidest ja põlengust 1982. a. tr 9 Arhiivilõigud 1984. aasta 26. oktoobrist, kui taastamine lõpetati. Kunstimuuseumi direktor Inge Teder ja Mälestusmärkide Projekteerimise Valitsuse juhataja Heino Uuetalu räägivad töödest ja plaanidest. tr 10 Kunstiteadlane Mai Lumiste ekspositsioonist ja tulevikuplaanidest.
• Ellujäämise kunst: Nahakunst. Eesti Televisioon (ERR arhiiv), 2005.
  Pikkus: 24:00 Täpne kuupäev: 18. veeb 2005
  Režissöör: Kaidor Kahar
  Nahk on inimesele kõige lähemal - võiks isegi öelda, et nahk on naha ligi. Nahkne rahakott või võtmehoidja ei meenuta meile enam ürgset praktilisust, millega ärasöödud looma nahast sai veel valmistada mitu tarvilikku eset. Pastlaid ja rakmeid enam igamees ei tee. Paljudele inimestele meeldib tänaseni nahka katsuda, silitada ja, olgem ausad, ka oma naha vastas tunda. Nahkköites raamat on nii riiklikult kui perekondlikult väärikas. Naha ja nahakunsti rolle uurivad koos Mariann Raisma ja Gaute Kivistikuga Lennart Mänd, Maarja Undusk, Rene Haljasmäe, Inge Teder ja Patrick Whitaker Inglismaalt: Whitaker on nahka riietanud Madonna, Marilyn Mansoni, Cheri, Janet Jacksoni, vürtsitüdrukud, George Michaeli, Mick Jaggeri, Naomi Campbelli, Catherine Zeta Jonesi jpt. Režissöör Kaidor Kahar, toimetaja Liisa Pakosta.